Nüüd on teadlased registreerinud selliseid Päikese-neutriinosid, milliseid nad varem registreerinud ei olnud. Neutriinod on imeväikesed aineosakesed, mis tekivad Päikesel toimuva tuumasünteesi kaasnähtusena ja paiskuvad maailmaruumi laiali. Tuumasüntees annab Päikesele energiat, et ta saaks pilvitu ilmaga nii rõõmsasti taevas särada.

Tuumasüntees, millega vesiniku tuumad ehk prootonid liituvad heeliumi tuumadeks ehk alfaosakesteks, võib tähtedes, sealhulgas Päikeses käia laias laastus kahte rada pidi, ja mõlemal juhul tekib neutriinosid, kuid natuke erisuguseid neutriinosid.

Milano Ülikooli füüsik Gioacchino Ranucci andis neil päevil toimunud virtuaalsel neutriinokonverentsil teada, et Itaalias Gran Sasso laboratooriumis on registreeritud selliseid neutriinosid, mis tekivad Päikese sisemuses niinimetatud süsiniku-lämmastikutsüklis.

Süsiniku-lämmastikutsükkel on tuumasünteesi vorm, mille korral süsiniku ja lämmastiku tuumad toimivad katalüsaatoritena, mis hõlbustavad neljal prootonil üheks alfaosakeseks ühineda. Teine teadaolev sünteesirada kannab nimetust prooton-prootontsükkel ja kulgeb ilma katalüüsita.

Prooton-prootontsüklis tekkinud neutriinosid registreeriti sealsamas Gran Sassos juba kaheksa aastat tagasi. Nii on nüüd saadud mõlema sünteesirajatüübi kohta vaatluslikku tõendust. Varem oli neid sünteesiradu tuntud üksnes teoreetiliselt.

Teadlased loodavad mõlemat satsi Päikese-neutriinosid edasi uurides täpsemini teada saada, kui palju leidub Päikeses vesinikust ja heeliumist raskemaid elemente.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.