IceCube tabas rekordkõrget energiat kandnud neutriino

Lõunapoolusel asuva IceCube'i neutriinoteleskoobi juures töötavad teadlased teatavad, et eksperimendi detektorid registreerisid eelmisel aastal erakordselt kõrget energiat kandnud neutriinot, mis annab silmad ette kõigile seni registreeritud avakosmosest lähtuvatele osakestele.
Astronoomid on juba pool sajandit teadnud, et Maad ja iga teist kosmilist keha pommitatakse pidevalt neutriinodega. Valguskiiruse-lähedastel kiirustel liikuvate peaaegu massitute osakestega, mis suudaks läbistada isegi valgusaasta paksusi tinaseinu. Haruharva, kui mõni neutriino täpselt mõne aatomi tuuma tabab, jätab see endast siiski märgatava jälje. Nõnda on tänaseks leitud, et kui suur osa madalama energiaga neutriinodest pärineb Päikeselt ja Maa sisemusest, registreeritakse ikka ja jälle suurusjärkude võrra energeetilisemaid avakosmosest lähtuvaid osakesi.
Teadlased loodavad, et need võimaldavad paremat aimu saata universumi kõige energeetilisematest sündmustest. Kui teised nende käigus vallanduvad osakesed on reeglina laetud, misläbi mõjutavad nende teekonda magnetväljad, ei lase neutriinod end neist häirida ja liiguvad alati sirgjooneliselt. Nõnda on võimalik vähemalt teoreetiliselt täpselt teada saada, kust need lähtusid.
Paaril viimasel aastal on IceCube'i neutriinoteleskoobi juures töötavad teadlased 5160 jäässe maetud detektori abil registreerinud osakesi, mille energia oli isegi nende jaoks ootamatult kõrge. Näiteks 2013. aastal nähtud Bertiks ja Ernie'ks nimetatud neutriinode energia ületab inimkonna võimsaimas osakestekiirendis Suures Tuumaosakeste Põrgutis (LHC) ringlevate osakeste oma pea 300 korda.
Nüüd teatab IceCube'i töörühm eesotsas Francis Halzeniga, et on näinud veel kiiremini liikuvat osakest. Neutriino kantav energia ulatus vähemalt 2600 teraelektronvoldini. Tõenäoliselt veelgi kõrgemale, ületades LHC-s ringlevate prootonite energiat tuhandekordselt.
Samal ajal on vastavalt Itaalias ja Jaapanis asuva Borexino ja KamLANDi detektori juures töötavad teadlased täheldanud Maa sisemusest radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvaid antineutriinosid. Mõõtmistulemused võimaldavad eristada isegi seda, kas neutriinode teekond algas tõenäoliselt vahevööst või planeedi tuumast. Registreeritud neutriinode täpsemalt uurimisel on aga võimalik omakorda paremini mõõta, kui palju vabaneb radioaktiivselt lagunemisel soojust Maa eri kihtides.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa