Teadlased on nüüd kõrvutavalt analüüsinud kahesuguseid andmeid — ühtesid, mis pärinevad kosmosevaatlustest, ja teisi, mis tulnud osakestefüüsika katsetest — ja saanud senisest täpsemaid vastuseid. Neutriinod on kõige väiksema massiga elementaarosakesed, mis üldse teada, kui arvata välja täiesti massitud osakesed nagu footon.

On teada, et neutriinosid on kolme erisuguse massiga, kuid kui suured need kolm võimalikku massi täpselt on, ei ole päris selge.

Teadlased on neutriinode massidest mõnevõrra aimu saanud, kui on vaadelnud universumi suuremastaabilist struktuuri, näiteks galaktikate paiknemist ja suurest paugust pärineva mikrolaine-taustkiirguse jaotust taevalaotusel, ja teinud neist vaatlustest järeldusi.

Kuid see kosmiline meetod on üsna kaudne ja võimaldab määrata kõigi kolme sorti neutriinode massi üksnes keskmiselt ja kollektiivselt, kuid mitte ühekaupa eraldi.

Maapealsetes katsetes saadud andmed ei ole samuti täiuslikud, vaid näitavad kätte üksnes eri sorti neutriinode masside suhtelised suurusvahekorrad.

Arthur Loureiro Londoni University College'ist koos oma kolleegidega on nüüd lasknud superarvutil töödelda ühekorraga nii kosmilisi kui ka maiseid andmeid.

Ja arvuti on andnud vastuse: kõige kergema neutriino mass on kõige rohkem 0,086 elektronvolti. See tähendab, et ta on vähemalt kuus miljonit korda kergem kui elektron.

Loureiro ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Physical Review Letters, et neutriinode masse on lootust edaspidi veelgi peenemalt määrata — sedamööda, kuidas ilmaruumimõõtmised ja osakestekatsed täpsustuvad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.