Vene füüsikud väidavad, et tumeainet võib olla kahte sorti: üks sort on püsiv ja stabiilne, teine aga laguneb ajapikku.

Teadlased eesotsas Igor Tkatšoviga Venemaa Teaduste Akadeemia tuumauuringute instituudist kirjutavad ajakirjas Physical Review D, et tumeaine osalise lagunemisega saab seletada, miks mõned kosmoloogilised suurused on tänapäeva universumis teistsugused kui mõned sajad tuhanded aastat pärast Suurt Pauku.

Autorid on välja arvutanud, et ebastabiilseid ja lagunemisalteid tumeaineosakesi oli otse pärast Suurt Pauku kogu tumedast ainest kõige rohkem kaks kuni viis protsenti. Need kõik või mingi osa neist on tänaseks päevaks väidetavalt lagunenud teisteks osakesteks, näiteks neutriinodeks või ka muudeks, senitundmatuteks osakesteks, mis liiguvad loomuldasa kas valguse kiirusega või peaaegu valguse kiirusega.

Tkatšov ja kolleegid analüüsisid kosmoseteleskoobiga Planck kogutud andmeid kosmilise mikrolainetaustkiirguse kohta, mis täidab nagu tumeainegi kogu maailmakõiksuse, kuid on õnneks mõõteriistadega mõõdetav ja annab infot universumis valitsenud olude kohta umbes 378 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil tekkisid esimesed aatomid.

Teadlased ei oska arvata, kui kiiresti tumeaine hulk kahanenud on. Nad ei välista, et tumeainet laguneb ka tänasel päeval ja tulevikuski üha edasi. Nii kaua kuni ainult selle stabiilne komponent on alles jäänud.