Maa-alune sularauajõgi kogub kiirust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ESA/AOES Medialab

Sügaval maakera sees kogub kiirust sularaua jugavool, mis on peaaegu niisama kuum kui Päikese pind.

Rauajuga avastati satelliitidelt mõõdetud magnetväljade järgi. See asub 3000 kilomeetri sügavuses Kanada, Alaska, Tšuktšimaa ja Siberi all, läbimõõduga 420 kilomeetrit ja tema kiirus on aastast 2000 alates kolmekordistunud.

Praegu liigub sularaud seal kiirusel 40–45 kilomeetrit aastas lääne poole. See on kolm korda suurem kiirus, kui maakera välistuuma vedelikuvoogudel muidu tavaks tundub olevat.

Miks rauajuga kiirustama on hakanud, ei ole teadlastel aimu. Avastuse teinud teadlased eesotsas Phil Livermore'iga Inglismaalt Leedsi ülikoolist arvavad, et tegu on tegelikult täiesti loomuliku nähtusega, mille laadseid on toimunud juba vähemalt miljard aastat ja mis võib aidata meil paremini mõista, kuidas tekib maakera magnetväli, mis kaitseb meid päikesetuule eest.

On teada, et meie planeedi vedel tuum loksub ringi, aga senine mõõtetehnika ei ole võimaldanud seda rauajuga varem avastada. Nüüd sai avastus teoks tänu Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidikolmikule nimega Swarm, mis on orbiidil alates aastast 2013.

Kogutud andmeid arvutimudeleisse paigutades on teadlased välja rehkendanud, kuidas joa kiirus on juba mõnda aega enne mõõtmisi muutunud. Uuringutest kirjutavad nad ajakirjas Nature Geoscience.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: