Julie McGeoch Harvardi Ülikoolist ja ta kolleegid annavad teada, et on tuvastanud valkainet ühest 1990. aastal Alžeeriast leitud meteoriidist. See valgumolekul koosneb peamiselt kõige lihtsamast aminohappest glütsiinist. Molekuli mõlemas otsas asub aga raua ja liitiumi aatomeid sisaldav struktuurielement. Niisugust valgumolekuli ei ole maapealt seni teada. Teadlased panid sellele nimeks sellele hemolitiin.

Molekul on päris suur – 2320 aatommassi ühikut. Varem on leitud meteoriitidest üksikuid aminohappeid ja väiksemaid nende omavahelisi ühendusi, kuid seni mitte ühtegi nii pikka ridamolekuli, mida sünniks juba valguks nimetada.

McGeochi ja ta kolleegid on oma avastuse kohta kirjutatud artikli pannud üles eelretsenseerimata võrguvaramusse arXiv. Päris klassikalises teadusajakirjas avaldamiseks vajalikku sisukontrolli pole artikkel seega läbinud ja selle võrra võime praegu veel ka natuke rohkem kahelda, kas tulemusi täiesti lõpuni uskuda võime. Mõned teised teadlased ongi juba kahtlusi või kõhklusi väljendanud.

Avastusest ei saa igal juhul veel kindlasti järeldada elu olemasolu mujal Päikesesüsteemis, sest aminohappeid, valkude komponente võib asteroididelt täiesti mittebioloogiliselt tekkida. Kuid et neist ka valgumolekul on kokku saanud, kui muidugi on, see annab tunnistust, et orgaaniline aine suudab ikkagi ka päris kergesti keerukamaks minna ja küllaltki äärmuslikes tingimustes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.