Lõuna-Aafrika teadlaste tehtud analüüs osutab, et meteoriit nimega Hypatia on moodustunud ainest, mis on tekkinud Ia-tüüpi supernoovaplahvatuses.

Jan Kramers Johannesburgi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Icarus, et kivi sisaldab keemilisi elemente täpselt sellises valikus ja selliseis omavahelisis suhteis, nagu ongi just seesugusest supernoovaplahvatusest oodata.

Ia-tüüpi supernoova tekib kaksiktähesüsteemis, kus valge kääbustäht tõmbab kaaslastähest endasse ainet üha juurde ja juurde, kuni ta saavutab kriitilise massi, mispuhul tas vallandub tormiline aheltuumareaktsioon.

Täht plahvatab ja paiskab äsja tekkinud uute keemiliste elementide aatomid ilmaruumi laiali.

Ka meie Päikesest saab kunagi valge kääbus, kuid supernoovana ta ei plahvata, sest kaaslastähte tal ei ole.

See supernoovaplahvatus, mille tulemusel Hypatia tekkis, toimus aga juba enne meie Päikesesüsteemi teket.

Kramers ja ta kaaslased oletavad, et kaksiktähesüsteem, milles plahvatus käis, asus suure tolmupilve sees. Plahvatuses laiali paiskunud äsja sünteesitud elementide aatomid kleepusid tolmukübemete külge.

Mõned tolmupilve tupsud sattusid ka tekkiva Päikesesüsteemi äärealadele, kus hakkas moodustuma Öpik-Oorti pilv või isegi Kuiperi vöö.

Ajapikku hakkas tolmupilves moodustuma tolmutorte. Veelgi hiljem kogunesid tolmutordid omavahel kokku, ühenesid ja tihenesid, kuni muutusid lõpuks kiviks.

Ühel ilusal hetkel võttis kivi suuna Maa poole ja kukkus Egiptusse, kust üks ta tükk, mis sai hilisantiigiaegse Aleksandria matemaatiku ja filosoofi järgi nimeks Hypatia, aastal 1996 leiti. Edasine on juba teaduslugu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.