Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tartu nopib üha suuremaid vilju kosmoseagentuuri liikmesusest

Pea kaks aastat on Eesti olnud Euroopa Kosmoseagentuuri liige. Tartust on lühikese ajaga saanud piirkonna kosmosekeskus: ehitatakse uusi satelliite, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) saadab orbiidile siin ehitatud kaameratega satelliite ning kosmose hackathonidel võrsuvad uued idufirmad.

Alles paar aastat tagasi jälgis kogu maailm põnevusega, kuidas Rosetta kosmosemissiooni käigus maanduti esimest korda ajaloos liikuvale, vaid 5 km läbimõõduga komeedile. Matt Taylor vastutas sellel missioonil tehtava teaduse eest:

“Me leidsime komeedi seest aineid, mis tõid või lõid või panid aluse nendele ainetele, tänu millele Maale elu tekkis. Me uurime palju suuri ja tähtsaid teemasid. Näiteks komeedi sees olevaid molekule, mis on ilmselt pärit Päikese tekkimisele eelnevast ajast. Ka fakt, et me leidsime molekulaarset hapnikku ja glütsiini on märkimisväärne – see on valkude tekkeks vajalik aminohape. Kõik see seostub elu tekkega Maal ja sellega kuidas kogu päikesesüsteem kunagi tekkis.”

Komeete uuritakse, sest nad on tükikesed, mis on pärit planeetide tekke algusaegadest – sellepärast käib töö tohutu hulga missiooni käigus kogutud andmetega veel aastaid.

Kosmoseteadus ei seisne vaid süstikute startimises ja põnevas teadustöös, vaid ka selle rakendamises. Euroopa Kosmoseagentuuri tehnoloogiasiirde talituse juht, Frank Salzgeber, kiidab, et Tartus on suurepärane kooslus ülikoolide teaduse ja ettevõtliku vaimu vahel. See tipneb sel sügisel Tartus Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubatsiooni keskuse avamisega:

“Paljud inimesed ei tea kui palju meie igapäevaelus on kosmosetehnoloogiat: sinu auto navigatsioonispsteem põhineb kosmoseteholoogial, kui sa vaatad ilmateadet, või kui sa teed kaugekõnesid – kõik see tuleb läbi kosmose. Nii et me aitame idufirmadel võtta see (kosmose-)tehnoloogia, riistvara, tarkvara või andmed ja panna need igapäevakasutusse.

Eesti eeliseks on see, et siin vaadatakse kohe ekspordi võimalusi, sest teatakse, et väikeses riigis pole siseturgu. See ja ettevõtlik mõtlemine teeb Eestist ja Tartust suurepärase koha kosmosetehnoloogiate arendamiseks.”

Kosmosetehnoloogiate taaskasutuseks nimetatakse seda, kui uued kosmose jaoks välja töötatud lahendused saavad maapealset kasutust. Nii sündis näiteks kunagi teflon, mida kasutatakse laialdased kasvõi koduste praepannide kattena.

Eestlase avatus maailmale ja ettevõtlikkus saabki juba lähiajal rakenduse – Tartu Teadusparki rajatav kosmose äriinkubaator loodab paari aastaga tuule tiibadese puhuda kahekümnel idufirmal. Andrus Kurvitsa (Tartu Teaduspark) sõnul on selleks suurepärane algus juba tehtud.

“Kui sa nüüd mõtled, et kust tuleb selline teemaviide #estonianmafia, siis see tuleb tegtelikult siit campist, ma arvan mingisugune 6-7 aastat tagasi, kui ameerika riskikapitalist avastas, et 20 tugeva rahvusvahelise start-upi seas oli neli start-upi Eestist. Hetkel käib töö selle nimel, et sügisel võtta vastu esimesed start-upid sellesse äriinkubatsiooni programmi ja alustada nendega sisulist tööd.”

“Ettevõtlikkus ja start-upid ei ole midagi, mis on seotud inimese vanuse või riigiga, see saab alguse igaühe peast – sa pead olema uudishumilik nagu laps. Mul on endal kaks poega ja ma mäletan seda korda kui me käisime raskel rajal mäesuusatamas – neil ei olnud mittemingisugust hirmu selle eest ega aukartust... Nii on ka idufirmadega, neil on väga vähe hirmu ja aukartust ja sellepärast suured korporatsioonid neid pelgavadki ja sa näed nende silmis hirmu. Sest idufirmad muudavad maailma,” lõpetab Salzgeber säravisilmi.

Toimetaja: Marju Himma-Kadakas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: