TTÜ teadussekundid: kuidas satelliidile koht kätte näidata?
Kui soovime uurida inimtegevuse mõju meie koduplaneedile, on vahel otstarbekas vaadata seda veidi kaugemalt – näiteks kosmosest, leiab TTÜ100 satelliidi arendaja ja TTÜ tarkvaratehnika lektor Martin Rebane. Esmalt tuleb aga teadlastel satelliidile selgeks teha, kus ja kuidas see üleüldse see ise paikneb.
Kui meil on kosmoses oma satelliit, peame seda Maa pildistamiseks pöörama nii, et kaamera vaataks Maa suunas. Selleks on vaja tarvis süsteemi satelliidi asendi tuvastamiseks ja juhtimiseks.
Tallinna tehnikaülikool plaanib saata Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks satelliidi maalähedasele orbiidile umbes 500 kilomeetri kõrgusele, jäädes seega Maa magnetvälja mõjualasse. Satelliidi sisse ehitatud traatidesse voolu lastes tekib väike magnetväli. Selle magnetvälja ja Maa magnetvälja vastastikmõjus saab satelliiti pöörata.
Mõistmaks, kui tugev magnetväli luua tuleb, peame mõistma, millises asendis satelliit hetkel on. Näiteks kui satelliit asub Maa ja Päikese vahel, saab kasutada asendi arvutamiseks päikesesensoreid. Need sensorid ütlevad, kus pool asub satelliidi suhtes Päike. Teades lisaks kellaaega ja asukohta, teame ka seda, kus asub Päike Maa suhtes.
Mõlemat teadmist kombineerides arvutame oma tarkvaraga, kus asub satelliit Maa suhtes, saamegi teada, millise magnetvälja peame tekitama satelliidi pööramiseks. Satelliidi juhtimistarkvara arendamiseks kulub tuhandeid töötunde ja nõuab mitmetel erialadel töötavate inimeste panust.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa