TTÜ teadussekundid: raadiosideta poleks ka kosmosemissioone ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli Seebecki elektroonikainstituudi dotsent Ivo Müürsepp kinnitab, et igasuguse kosmosesatelliidi tööks on hädavajalik side baasjaamaga ehk siis raadioside on õnnestumiseks eluliselt oluline.

"Raadioside on kosmosetehnoloogia ja tehiskaaslastega lahutamatult seotud. Tegemist on praktiliselt ainsa viisiga, kuidas Maast kaugel eemal oleva satelliidiga ühendust pidada. Seda nii kosmoseaparaadile käskude-korraldusete jagamiseks, selle poolt kogutud andmete Maale saatmiseks kui kolmanda võimalusena ühest maakera punktist teise sideühenduse loomiseks," kinnitab dotsent Müürsepp.

Seetõttu on lisaks elektritoitesüsteemile, pardaarvutile, asendikontrolli süsteemile ja kaameratele ka TTÜ-MEKTORY satelliidi üheks oluliseks komponendiks raadiomodem.

"Meie raadiol töötab tegelikult kahel eraldi kanalil. Esimene nendest on aeglane kanal madalatel sagedustel, mida kasutatakse satelliidi juhtimiseks ja tema seisundi jälgimiseks ehk telemeetriaks. Kuna käsud ja korraldused ning ka satelliidi elutegevuse informatsioon on suhteliselt väikesemahuline, siis saabki läbi ajada aeglase kanaliga.

Edastuskiirus jääb suurusjärku mõni kilobitt sekundis, mis võib tunduda tavainimese jaoks üliaeglane. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et satelliit asub maajaamast sadade kuni tuhandete kilomeetrite kaugusel ning saatmiseks kasutatavad energiaressursid on pardal vägagi piiratud.

Põhjus, miks me igapäevaelus saame oma nutitelefoniga väga suuri andmeedastuskiiruseid nautida, seisnebki selles, et kasutatakse väga suurt hulka tugijaamu, mis paiknevad kliendile lähedal. Teine kiire ja ühesuunaline kanal on mõeldud orbiidil tehtud fotode kiireks allalaadimiseks. Kuna üks pildifail on väga mahukas ja satelliit ei ole maajama sideulatuses tavaliselt rohkem kui pool tundi ööpäevas, siis on suur kiirus siin oluline.

Saavutamaks suurt sidekiirust kasutatakse väga kõrget sagedust – 10,5GHz ning maajaam varustatakse viiemeetrise läbimõõduga paraboolantenniga. Teadaolevalt on tegemist esimese korraga, kui midagi täpselt sellist kuupsatelliidi pardal kasutatakse," märgib raadioside eest vastutav Müürsepp.

Ka telemeetria kanali jaoks kasutatakse spetsiaalset antenni, mis meenutab oma välimuselt pisut metallist kuuske. Parema ühenduse saamiseks hoiab vastav automaatsüsteem antenni pidevalt satelliidile suunatuna.

Antennidega kinnipüütud signaalide vastuvõtmiseks kasutatakse tarkvaralist raadiot. Tegemist on sellise raadioga, mille funktsionaalsus on väga laias ulatuses ümberprogrammeeritav. Käivitades ühe programmi, saate sellega raadiot kuulata, teise programmiga täpselt sama kasti vahendusel telepilti vaadata, kolmas programm võimaldab sama riistvara WiFi ruuterina kasutada jne. Praegu on tarkvaraline raadio loomulikult konfigureeritud orbiidil oleva satelliidiga andmeid vahetama.

"Loomulikult peavad missiooni õnnestumiseks kõik tehiskaaslase süsteemid korralikult töötama, aga juhul, kui raadiolink peaks alt vedama, ei saa me nende teiste süsteemide soorituse kohta iial midagi teada," kinnitab Müürsepp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: