Euroopa kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatoriga liitusid esimesed idufirmad ({{commentsTotal}})

Saksamaal asuv ESOCi juhtimiskeskus.
Saksamaal asuv ESOCi juhtimiskeskus. Autor/allikas: ESA

Kolme idufirma äriideed baseeruvad kosmosetehnoloogiate rakendamisel nii kosmoses kui maa peal: alates maavälistele tingimustele vastu pidavatest kaameratest kuni satelliitide tarkvarani. Oluline roll arenduste tekkimiseks on ESTCube'i programmi noorteadlastel.

Euroopa kosmoseagentuuri äriinkubaatori (ESA BIC Estonia) esimesse taotlusvooru laekus inkubatsiooniprogrammiga liitumiseks viis taotlust, millest neli äriideed olid Eestist ja üks väljastpoolt. Neljal meeskonnal oli võimalus esitleda oma kosmosega seotud äriideed Euroopa kosmoseagentuuri ja ESA BIC Estonia konsortsiumi partneritest koosnevale žüriile, kes valisid inkubatsiooniprogrammi välja kolm idufirmat.

ESA BIC Estonia juhi Andrus Kurvitsa sõnul on inkubaatori eesmärk innustada ja toetada ettevõtjaid looma ja arendama uusi kosmosega seotud tooteid ja teenuseid, mis sobivad kasutamiseks maapeal või NewSpace valdkonnas. „Selles mõttes osutus esimene taotlusvoor meile väga edukaks, kuna inkubatsiooniprogrammi võetud idufirmadest kaks on seotud NewSpace´iga ja üks maapealse rakendusega,“ selgitas Kurvits.

Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on vabaks kosmoseteaduse testplatvormiks mitmete arendustele riigist sõltumata. Autor: NASA/Wikimedia Commons

Üheks Eesti eeliseks kosmosetehnoloogiliste arendustega töötamisel on riigi väiksusest tulenevalt aktiivne omavaheline koostöö ja tugi. Nii on ka esimesed inkubaatorist tuge saavad idufirmad ja seal tegutsevad teadlased omavahel nii varasemalt kui jooksvalt tihedalt seotud.

CrystalSpace on Tartu ülikooli ja ESTCube-1 hargettevõte, mille põhitegevuseks on kosmosetehnoloogiate, satelliitide ning nendele vajalike riistvaralahenduste arendamine. Inkubatsiooniperioodi peamiseks ülesandeks on arendada välja vaakumkambrites töötav portatiivne kaamera, mis saab hakkama gaasivabas keskkonnas ning madala voolutarbega.

"Vaakumkambitesse sobilik (inglise keeles "harch-environment") kaamera on miski, mida ei saa kasutada vaid kosmosetööstuses vaid ka maapealsetes keerulistes töökeskkondades ja laborites. ESA inkubatsioonikeskus aitabki konkreetse idufirma nime Eestist välja saada ja turule lähemale pääseda," selgitab Hendrik Ehrpais, ESTCube'i tehniline juht, Euroopa kosmoseagentuuri inkubatsioonikeskuse boonuseid.

"CrystalSpace on praeguseks müünud kolm kaamerat, mille valmistamise kallal hetkel töö käib. Iga kaamera on mingis mõttes ainulaadne ja tehtud just kliendi soovidele vastavalt. Tulevikus plaanitakse keskenduda nii suurematele satelliitidele kui ka maapealsete vaakumkambritele sobilikele kaameratele. Samuti liigutakse edaspidi rohkem multispektraalkaamerate tootmise poole: see on siis nähtavast valgusest lähiinfrapunani. Nii saab kasutada valitud lainepikkust, selleks et paremini teha mingit analüüsi, näiteks mõõta vegetatsiooniindeksit," lisab Ehrpais.

Spaceit peamiseks tegevusvaldkonnaks on satelliitidele tarkvara arendamine. Inkubatsiooniperioodi jooksul soovitakse välja arendada pilvepõhine universaalne juhtimissüsteem satelliitidele, mis toimib teenusena ja kasutab raadioside edastamisel ülemaailmset maajaamade võrgustikku. Spaceit juhtimissüsteemi eelisteks on selle turvalisus, pakutava raadioside kvaliteet ning satelliidimissioonide oluline kuluefektiivsus.

Golbriak Space on iduettevõte, mis arendab satelliitide telekommunikatsiooni ning on seotud 2017. aasta Copernicus Masters´i Euroopa kosmoseagentuuri peaauhinna võitnud FSSCat meeskonnaga. Inkubatsiooniperioodi jooksul soovitakse oma tehnoloogiat ja toodet täiustada ning astuda suur samm turule lähemale.

Euroopa kosmoseagentuuri kanderakett Vega, millega saadetakse orbiidile ka satelliitidel testitavad uued tehnoloogiad ja arendused. Autor: ESA

ESA BIC Estonia avati 7. novembril Euroopa kosmosenädala raames. Tegemist on üleeuroopalise kosmoseettevõtluse võrgustikuga, kuhu kuulub 18 äriinkubaatorit. Inkubaatori eesmärk on viie aasta jooksul aidata 20 Eesti idufirmal jõuda rahvusvahelisele turule, pakkudes neile toote või teenuse arendamiseks 50 000 euro suurust stardirahastust ja valdkonnaspetsiifilist mentorlust.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Pole veel sugugi selge, kuidas keeldu jõustama hakatakse.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: