Tähtedevahelisest ruumist leiti keerukaid orgaanilisi molekule ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: MPIfR/A. Weiß/M. Koerber/MPIfR/A. Belloche/Cologne'i ülikool

Raadioastronoomid on leidnud esimest korda tõestust, et avakosmoses moodustuvad ka suhteliselt keerukad hargnevad orgaanilised ühended, mis rõhutab taas, et elu ehituskividest aminohapped ei vaja tingimata moodustumiseks planeetide kaitsvat rüppe.

Sõltuvalt vaatenurgast on elu tekkimine midagi väga loomulikku või harukordset. Suuresti sõltub ühe või teise vaatenurga põhjendatus end paljundavate suutvate molekulide eelkäijate hulgast. Pikka aega eeldati, et keerukad orgaanilised ühendid saavad tekkida vaid üksikutes kohtades, näiteks avakosmose raevu eest kaitstud planeedil Maa. Viimastel kümnenditel on aga leitud meteoriitide seest keerukaid orgaanilisi molekule, mis viitab, et eluks hädavajalikke orgaanilisi ühendeid saab tekkida ka avakosmose steriilses keskkonnas.

1980. aastateks ennustati juba, et tähtedevahelises aines võiks leiduda isegi hargnevaid süsiniku aatomitest selgrooga molekule. Ent senini olid astronoomid suutnud leida vaid lihtsamaid tsüklilisi ja lineaarseid orgaanilisi molekule. Arnaud Belloche Max Plancki raadioastronoomia instituudist teatab nüüd ajakirjas Science kolleegidega, et on Linnutee suurimas tähetehases märganud ka esimese hargneva orgaanilise molekuli sõrmejälgi.

Tegu oli iso-propüültsüaniidiga, mida kasutatakse Maal kariloomade parasiitide tõrjeks kasutatava amprooliumi valmistamiseks. Erinevalt tavapärasest propüültsüaniidist koosneb selle isovorm kolmest järjestikusest süsiniku aatomist, millest keskmine käitub hargnemispunktina, mille külge aheldub neljas süsiniku aatom. Taoline vorm tekib aga veidi teistsuguseid keemilisi radu mööda kui tavaline propüültsüaniid.

Belloche leidis kolleegidega, et Maast 27 000 valgusaasta kaugusel asuvas tähetekke piirkonnas Sagittarius B2 leidub propüültsüaniidi tavalist ja isovormi enam-vähem võrdses koguses. Viimane annab mõista, et tähetekke piirkondi iseloomustavad tingimused soodustavad keerukamate molekulide tekkimist. Eelnevalt on Sagittarius B2'st leitud näiteks vaarikatele maitse andvat etüülformaati ja rummi iseloomuliku lõhna eest vastutavat vinüülalkoholi.

Kuigi iso-propüültsüaniidi näol pole tegu veel tänaseks tuntud elu ehituskivideks olevate aminohapetega, läheneb see nendele juba oma keerukusega. Siiani polnud aga astronoomidel nende märkamiseks piisavalt tundlikke teleskoope. Lisaks tuleb tuhandete valgusaastate kaugusel asuvate vaevumärgatavalt võnkuvate molekulide olemuse mõistmiseks otsida nende raadioemissioone sadadelt erinevatelt lainesagedustelt.

ALMA raadioteleskoobi valmimise tõttu võib aga taoliselt tuvastatud ühendite koguarv lähiaastatel raskustele vaatamata mitmekordistuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: