Astronoomid peavad väiteid komeedil elavatest bakteritest spekulatsiooniks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Autor/allikas: ESA/Rosetta/NAVCAM

Eile Suurbritannias Walesis toimunud Kuningliku Astronoomia Seltsi kohtumisel teatasid astrobioloogid Max Wallis ja Chandra Wickramasinghe, et komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko koostis ja sellele iseloomulikud pinnavormid viitavad komeedi pinna all elavatele mikroobidele. Astronoomide kogukond suhtub väitesse skeptiliselt.

Komeedi 67P juurde saadetud sondi Rosetta missiooni planeerimises osalenud Wickramasinghe märkis esitlusel, et „komeedilt saabuvad andmed näivad – minu arvates – ühemõtteliselt viitavat, et komeedi jäiste struktuuride moodustumise, aromaatsete süsivesinike rikkuse ja väga tumeda pinna juures mängivad rolli mikroorganismid... Neid (omadusi) pole lihtne selgitada prebiootilise keemiaga... Päikesesoojuse mõjul aurustuvat tumedat materjali tekib pidevalt juurde... Miski peab seda tegema suhteliselt kiires tempos“.

Wickramasinghe hinnangul lisavad väitele lisakindlust arvutisimulatsioonid, mille kohaselt suudaksid ekstremofiilidest organismid külmumist takistavate soolade abil elus püsida isegi -40 °C kraadi juures.

Astrobioloogiast ja maavälisest elust rohkem kui 24 raamatut kirjutanud ning tihti USA televisioonis ja raadios sõna saav Wickramasinghe on kogunud omapäraste väidetega kuulsust varemgi. Muu hulgas on ta süüdistanud USA kosmoseagentuuri Marsi elu mahasalgamises, teatanud meteoriidist mineraliseerunud bakterite leidmisest, pidanud SARS-i põhjustanud viirust mõnel teisel planeedil arenenud eluvormiks ja toetanud USA koolides kreatsionismi õpetamist.

Rosetta missiooni projektijuht Matt Taylor nimetas Wallise ja Wickramasinghe järeldusi „puhtaks spekulatsiooniks“. Sondile laskunud automaatjaama Philae komeedi pinna koostist analüüsiva Ptolemy instrumendi eest vastutav Monica Grady pidas väite paikapidavust sarnaselt „äärmiselt ebatõenäoliseks“. Igal juhul puudub teadlastel võimalus Wickramasinghe ja Wallise hüpoteesi proovile panna. Philael puuduvad selleks tarvilikud instrumendid.

Hetkel teadlaspaari poolt esitatavad tõendid pole aga piisavalt erakordsed, et oma erakordseid väiteid kaitsta. Varasemate uuringute käigus on leitud meteoriitides ja isegi avakosmosest suhteliselt keerukaid süsinikühendeid ja aminohappeid, mis viitab koos kontrollitud tingimustes tehtud laborikatsetega, et need saavad tekkida ka anorgaaniliste protsesside käigus. Õhuke tume süsinikukiht on aga pinnakeemiat uurivate keemikute jaoks tuttav probleem.

Kuigi see ei välista lõplikult, et komeedi sisemuses elavad tõepoolest bakterid, on Wallise ja Wickramasinghe väidete ja komeedi kohta kogutud andmete vahel hetkel märkimisväärne lõhe. Nagu märkis planeediteadlane Andy Rivkin: „Me võime emotsionaalselt eelistada hullumeelsena näivaid teooriaid ja uskuda asju oma veendumuste alusel, kuid see pole „teaduse“ parim tava. Ja see on hea! Kõik ei peagi teadus olema. Ent teadus peab olema teadus“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: