28.04.26 KESKKOND ... Aprilli alguses teatas keskkonnaamet, et Unukse külas ülemöödunud suvel tekkinud masuudireostus sai koristatud ja keskkonnaoht kõrvaldatud. Ametnikud nendivad, et seni tuleb välja jääkreostuskoldeid, millest riik seni midagi ei teadnud.

16.04.26 SAATED ... Eestis on veel palju paiku, mis kannavad endas aastakümneid tagasi tööstuse ja sõjaväe tegevuse tagajärjel keskkonda sattunud reostust. Jälgime, kuidas likvideeritakse masuudireostust Unukse külas, kus hakkas paar aastat tagasi lekkima mahajäetud tehasehoone mahuti. Uurime, milliseid tulemusi on andnud mõni aeg tagasi läbi viidud ulatuslikud puhastustööd Kohtla ja Erra jõgedes. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

26.04.26 VIKERRAADIO ... Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

24.03.26 KESKKOND ... Mikrobioloogiliste näitajate põhjal kuulub Eesti supluskohtade vesi Euroopa Liidu kõige saastunumate hulka, edestades 2024. aasta pingereas vaid üht liikmesriiki. Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul nähtamatu reostus meie veekogudes on ohtlik nii loodusele kui ka inimesele.

22.03.26 VIKERRAADIO ... 23. märtsi "Ökoskoobi" teemad pühendame rahvusvahelisele veepäevale, mida peetakse igal aastal 22. märtsil. Sel aastal on Eestis asja korralikult ette võetud ja käesolev nädal on Eestis ka veenädal, kus toimub veega seotud sündmusi.

29.01.26 KESKKOND ... Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased viisid Pandiveres Sõmeru jõe valgalal läbi mitmeaastase seire, et hinnata põllumajanduse veekaitse meetmete tõhusust. Uuringu tulemused näitasid, et kehtivad meetmed ei taga nitraaditundlikul alal piisavat põhja- ja pinnavee kaitset.

06.11.25 SAATED ... Inglismaa kunagiste tööstuslinnade keskel voolab Doni nimeline jõgi koos lisajõgedega, mis oli 20. sajandi alguseks üks kõige reostunumaid jõgesid terves Euroopas. Jõe ökosüsteemile mõjusid laastavalt nii keemiline reostus kui ka sinna rajatud ohtrad tammid, paisud ja lüüsid. Viimase 15 aasta jooksul on aga kohalik organisatsioon the Rivers Trust asunud jõge taastama. Läheme kohalikega kaasa talgutöödele ja uurime, kuidas püütakse seal jõe seisundit parandada ning mida võiks meil olla nende kogemusest õppida. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

21.10.25 KESKKOND ... Sel kevadel tabas Tartu külje all Kambja vallas Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste piirkonna elanikke ootamatu kõhutõbi, mida seostati ühisveevärgi vette sattunud fekaalse reostusega. Kuigi joogivee kvaliteet on praeguseks korras, ei suudetud reostusallikat täielikult välja selgitada.

14.10.25 VIKERRAADIO ... Sel kevadel kimbutas Tartu külje all asuva Ülenurme, Tõrvandi ja Soinaste kandi inimesi kõhutõbi, mille põhjus oli ilmselt ühisveevärgi joogivees. Terviseameti poole pöördus umbes 700 inimest, paljud jätsid ilmselt ka teatamata.

15.10.25 KESKKOND ... Kuigi Eesti on tasane ja üldiselt meeldiva kliimaga riik, kasvab kliimamuutuste tõttu oht sagenevateks üleujutusteks, mis võivad tabada maad väga ootamatult.

10.10.25 VIKERRAADIO ... Kuigi Eesti on tasane ja üldiselt meeldiva kliimaga maa, on meilgi koos kliimamuutustega oht aina sagenevateks üleujutusteks, mis võivad tulla ootamatul ajal ootamatusse kohta.

19.05.25 KESKKOND ... Põllumajanduse kaudu loodusesse kanduvad toitained on Eestis jätkuvalt probleem, põhjustades veekogude seisundi halvenemist. Seiratavates allikates leidub praeguseks sama palju nitraate kui 80ndatel.

18.05.25 VIKERRAADIO ... Seekordses saates räägime põllumajandusest ja veekaitsest ning küsime ekspertidelt, miks on meie veekogud aina kehvemas seisus ja milline on põllumajanduse roll selles.

21.04.25 KESKKOND ... Eesti on üldiselt veerikas riik, kuid piirkonniti esineb puhta vee varudega siingi probleeme. Kuigi veekasutust annaks muuta kohati veel säästlikumaks, on eraisikute tasandil muutunud veetarbimine aastate taguse ajaga juba märksa kokkuhoidlikumaks.

14.04.25 VIKERRAADIO ... Me teame, et vesi on väärtuslik loodusressurss, mida inimene kasutab oma tegevustes iga päev.

28.11.24 SAATED ... Hiljuti puurimise faasi jõudnud fosforiidiuuringud Lääne-Virumaal on juba palju poleemikat tekitanud. Esialgu on fosforiidi puurimise eesmärgiks hinnata maavara kvaliteeti, selle kaevandamise majanduslikku mõttekust ja kaasnevaid keskkonnakahjusid. Samal ajal uurivad hüdrogeoloogid seda, kuidas mõjutaks fosforiidikaevanduse või -karjääri rajamine piirkonna põhjavett. Mis oleks selle kõige võimalikud kasud ja kahjud ning kumb osutub väärtuslikumaks - kas fosforiit või puhas vesi? Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

26.11.24 KESKKOND ... Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa on uurinud põlevkivi kaevandamise mõju sellele lähedal asuvatele järvedele. Ta rääkis "Ökoskoobis", et ettekujutus, justkui oleks Eestis puhta veega hea seis, ei pea paika.

26.11.24 KESKKOND ... Keskkonnateadlane ja geoloog Erik Puura rääkis saates "Ökoskoop", et tulevikus ootab maailma ees halastamatu võitlus loodusressursside pärast ja Eesti fosforiidi tegelik väärtus selgub alles pika aja pärast.

22.11.24 VIKERRAADIO ...

21.10.24 KESKKOND ... Viimasest suuremast merereostusest Eesti rannikul on möödas ligi 20 aastat. Kuigi sellest ajast saadik on riigi valmisolek õlireostust tõrjuda märgatavalt paranenud, ei saa tihenenud laevaliikluse ja merepõhjas roostetavate vrakkide tõttu vabatahtlikud end lõdvaks lasta.

16.10.24 VIKERRAADIO ... Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega meresid maailmas ja ajalugu näitab, et paraku juhtub merel ka õnnetusi või lekkeid, mis seavad ohtu looduskeskkonna. Me peame olema valmis järgmiseks selliseks juhtumiks ja see tähendab nii inimeste pidevat teoreetilist ja praktilist koolitust kui ka vastava varustuse omandamist.

19.09.24 SAATED ... Maailmas kogub tasapisi hoogu taastav põllumajandus, mis võiks tulevikus asendada laialt levinud traditsioonilist mudelit. Taastava põllumajanduse üks keskne põhimõte on soodustada mullaelustikku ja elurikkust põllumajandusmaastikes, et teha koostööd loodusega ja vähendada seeläbi kemikaalide kasutamist. Uurime, milliseid võtteid on Eesti talunikud juba omaks võtnud ja kui tulemuslik on selline lähenemine. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

20.05.24 KESKKOND ... Mastaapne maakuivendamine on Eesti looduslikke elupaiku jäädavalt ümber kujundanud, nentis TÜ zooloogia osakonna märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap saates "Ökoskoop".

12.05.24 VIKERRAADIO ... Märgade metsade mõistega tähistatakse turbapinnasel või üleujutusalal kasvavaid metsi.

25.04.24 SAATED ... Mereprügi on ülemaailmne probleem, mis mõjutab nii meie keskkonda kui tervist, sest saasteained ja mikroplast jõuavad läbi toiduahela ka meie lauale. Paraku ei ole prügireostusest puhas ka Läänemeri, uurime miks jõuab jätkuvalt nii palju prahti otse merre ja mida saaks teha, et seda vähendada. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

07.05.24 KESKKOND ... Tartu Ülikooli zooloogia osakonna vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak rääkis saates "Ökoskoop", et Eestist naljalt kogu ulatuses inimmõjust puutumata oja või jõge ei leia. Enne nende taastamist tuleb aga alati selgeks teha, mida üritatakse sellega saavutada.

05.05.24 VIKERRAADIO ... Vooluveekogud on meie looduslikud jõed ja ojad, aga ka inimese rajatud kraavid ja kanalid, kus vesi pidevalt vahetub.

12.12.23 KESKKOND ... Pikaaegne intensiivsete põllumajanduspraktikate juurutamine on mõjunud bioloogilisele mitmekesisusele laastavalt. Üha suurem osa maakera mullastikust muutub omadustelt kehvemaks, annab järjest vähem saaki ja seob üha vähem süsinikku. Abi võiks olla taastavast põllumajandusest.

08.12.23 VIKERRAADIO ... Pikaaegne intensiivsete põllumajanduspraktikate juurutamine on laastavalt mõjunud bioloogilisele mitmekesisusele. Üha suurem osa maakera mullastikust on degradeerunud, annab järjest vähem saaki ning seob üha vähem süsinikku.

16.11.23 SAATED ... Nõukogudeaegne töökultuur ja tööstus jätsid meie pinnasesse tõsise reostuse, mille likvideerimisega seistakse siiani mitmel pool silmitsi. Rakveres Pahnimäel on nüüd asutud pinnast lokaalsel meetodil puhastama, kuid sarnaseid reostunud objekte on seal kandis veel teisigi. Ajame pinnasereostuse jälgi ja uurime, kuidas see jätkuvalt meie keskkonda mõjutab. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

14.11.23 KESKKOND ... Kui seni on joogiveega seotud taristu parandamiseks kasutatavatest vahenditest pärinenud suur osa Euroopa Liidust, siis tulevikus ei saa sellele endisel määral loota, nentis kliimaministeeriumi asekantsler Kaupo Läänerand saates "Reporteritund". Samal ajal muutuvad asulaveega seotud suunised lähiaastatel karmimaks.

13.11.23 VIKERRAADIO ... Räägime veemajandusest ja veekeskkonnast. Vesi, vee kättesaadavus ja selle kvaliteet mõjutab kogu ühiskonda, ettevõtlust ja iga inimest ning vesi ei ole iseenesestmõistetav ka Eestis, kus seda tundub esialgu olevat palju ja heas kvaliteedis.

04.11.23 KESKKOND ... Ida-Virumaal tehti esimesed sammud, et puhastada jõed põlevkivitööstuse jääkproduktidest. Kohalikud loodavad, et riik leiab raha, et veekogud tulevikus töötussaastast täiesti puhtaks teha.

12.10.23 SAATED ... Tohutu suur osa Narva põlevkivikarjääri kaevandusalast suletakse peagi. Kaevandamine lõpetatakse küll jäädavalt, kuid inimtegevus on selle maastiku pöördumatult ümber kujundanud. Uurime, kui looduslik saab selline tehismaastik tulevikus olla ja milline on üldse töö lõpetanud karjääride tulevik. Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Marit Valk, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

24.10.23 KESKKOND ... Peagi suletakse Narva karjäärist tohutu suur loodepoolne osa, kus lõpetatakse kaevandustegevus jäädavalt. Samas jääb looduslikult väärtuslik Kurtna järvestik jätkuvalt kaevandustegevuse haardesse.

27.04.23 SAATED ... Muld on kogu inimkonna toitumise alus, aga enamik meist ei tea sellest kuigi palju. Otsime vastuseid küsimustele, kui heas või halvas seisus on Eesti mullad, miks on muldade tervis oluline ja mida saaks teha, et neid paremini kaitsta? Saate autor on Kristo Elias, toimetaja Kaur Maran, režissöör Keiti Väliste, produtsent Heiki Sepp.

26.04.23 KESKKONNAKUU ... Pika tööstusajaloo, aga ka kauni loodusega Virumaale koonduvad aina enamad suurprojektid fosforiidikaevandustest ja tuumajaamadest uute rahvusparkideni. "Ökoskoop" külastas nelja Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsust, et uurida, kuidas keskkonnaprobleeme koha peal nähakse.

23.04.23 VIKERRAADIO ... Lääne- ja Ida-Virumaal asuvad Eesti kuulsaimaid tööstuspiirkonnad ja meie riigi tähtsaimad maavarad.

11.04.23 KESKKOND ... Kuigi põlevkivitööstus on jätnud Virumaa maastikele hulgaliselt lahtiseid haavu, on neis tehismaastikes siiski hulgaliselt potentsiaali nii metsakasvatuseks, turismiks kui ka maakütteks. Kogu asja eeldus on aga, et suletud kaevandused oleks õigesti korrastatud.

09.04.23 VIKERRAADIO ...

06.12.22 KESKKOND ... Põlevkivikeemia kombinaatidest Purtsesse ja selle lisajõgedesse suunatud tööstusjäägid on muutnud kunagised Eesti parimad lõhejõed haisvateks pigijõgedeks. Rikutud jõgedest jääkreostuse eemaldamine võtab veel kümneid ja kümneid aastaid.

01.12.22 VIKERRAADIO ... Põlevkivitööstus on pärandina meie maapõue jätnud suures koguses jääkreostust. Ida-Virumaa inimestele on mõiste pigijõgi väga tuttav, sest paljud sealsed jõed on reostunud muda täis ja see on mõjutanud mitmeid inimpõlvi.

24.10.22 KESKKOND ... Eesti põllumajanduse paremad aastad on jätnud aina suurema jälje meie pinna- ja põhjavette. Lihtsaid tehnilisi lahendusi toidutootmise jätkusuutlikumaks muutmiseks ilmselt ei olegi, tõdevad eksperdid.

19.10.22 VIKERRAADIO ... Uurime teadlastelt, milline on intensiivse põllumajandustegevuse roll meie ökosüsteemidele ja vee seisundile, mida näitavad uuringud ja milliste praktiliste võtetega saavad põllumehed oma keskkonnajalajälge vähendada.

15.09.22 SAATED ... Selleks, et panna looduse väärtus majanduse jaoks arusaadavasse keelde, räägitakse aina enam ökosüsteemi teenustest või loodushüvedest. Üks loodusnähtus võib endas peita aga suurt hulka erinevaid loodushüvesid, mida me igapäevaselt üldse teadustada ei pruugi. Võtame ette retke mööda Kunda jõge, et vaadata, mida üks jõgi selle ääres või kaugemalgi elavatele inimestele pakub ja mida inimene omakorda jõele tagasi annab. Sõidame kanuuga, tutvume tööstuse veevajadustega ning oleme tunnistajaks, kuidas Eesti vanimas paisus põrkuvad kalamajanduse ja kultuuriväärtuste huvid. Autor Kristo Elias, toimetaja Kaur Maran, režissöör Keiti Väliste, produtsent Hannela Lippus.

02.05.22 VIKERRAADIO ... Räägime veevärkidest nii maal kui ka linnas.

21.04.22 SAATED ... Ligi 90% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett. Nende inimeste joogivesi on kontrollitud ja reovee puhastus süsteemselt korraldatud. Ligi 160 000 eestimaalast saavad aga oma igapäevase vee oma veevärkidest, kuid vaid kolmandikul neist on vesi täiesti kvaliteetne. Sageli võib vee saastus pärineda inimese enda või naabri reoveest. Uurime saates, kuidas jõuab puhas vesi meie kraanidesse nii maal kui ka linnas, ja mida teha, et vesi pärast kasutamist võimalikult puhtalt taas veeringesse jõuaks. Autor Kristo Elias, toimetaja Kaur Maran, režissöör Toomas Korts, produtsent Hannela Lippus. Saade on valminud LIFE IP CleanEst projekti raames Euroopa Liidu LIFE programmi toel.

02.05.22 KESKKOND ... Aastate jooksul välja töötatud koostöö piiriveekogude seirel ja nende olukorra parendamisel on sõjasündmuste tõttu suurelt jaolt peatatud, kuigi andmeid üksteisega veel jagatakse.

20.04.22 VIKERRAADIO ... Eestil on oma suure idanaabriga 336 kilomeetrit ühist piiri, millest 200 km on veepiir, Narva jõgi ja Peipsi järv.

25.11.21 SAATED ... Läbi Rakvere linna voolavat Soolikaoja on rahvasuus nimetatud ka "Solgineevaks". See on linna jaoks väga oluline veekogu, kuid on mitmetel põhjustel üsna halvas seisus. Uurime, kuidas linnastumine väikseid linnajõgesid mõjutab, miks neid on meile ikkagi vaja ja kuidas nende seisukorda paremaks muuta. Autor Kristo Elias. Režissöör Keiti Väliste, operaator Madis Reimund, helirežissöör Rein Fuks, toimetaja Kaur Maran, produtsent Hannela Lippus. Saade on valminud LIFE IP CleanEst projekti raames Euroopa Liidu LIFE programmi toel.