Asja uurinud terviseamet suhtles aprillis ja mais umbes 700 nakatunuga, kuid haiguspuhang võis olla veelgi ulatuslikum. "Kuna kõik inimesed võib-olla ei pöördunud arsti poole, mõnedel möödusid haigusnähud võib-olla kergelt, siis lõplikku numbrit on keeruline öelda. Ala oli aga Kambja vallas päris ulatuslik", rääkis terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns "Ökoskoobi" saates. 

"Veest leiti just mikrobioloogilisi näitajaid ja need ongi kõige probleemsemad, ehk Escherichia coli ja soole enterokokid. Muu hulgas oli ka näiteks kolilaadseid baktereid, mis oma iseloomult on küll indikaatornäitajad, aga nemadki viitavad, et süsteemis võis midagi toimuda, sest enne neid seal ei olnud sellises koguses," rääkis ta.

Ülenurme elanik Erle Liivak kirjeldas haiguse kulgu enda pere näitel. "Õhtul magama minnes hakkas asi kõige hullemaks minema ja mul poiss, kes on kolmeaastane, oksendas ikka päris korralikult, vähemalt kolm korda jooksime tualeti vahet. Minul isiklikult oli lihtsalt üleüldine iiveldus, paha olla, keha valutas – liigesed, lihased, ja magada ei saanud terve see öö. Ma kraadisin meid ka, meil oli palavik, minul küll vist vähem kui poisil, aga ikkagi palavik üleval," meenutas ta.

Tartu Veevärgi puurkaevu osakonna juhataja Antri Oja ütles, et kevadine reostusjuhtum tabas ka vee-ettevõtet väga ootamatult. Haiguspuhangule eelnenud rutiinse kontrolli käigus olid veeproovid olnud puhtad. "Me saime oma esialgse info kodanikelt, kes reageerisid. Kohalikus Facebooki-grupis oli üleskutse, et inimesed annaksid teada, kuidas neil tervisega on ja siis pöörduti ka veevärgi poole," rääkis ta.

Oja meenutas, et esimesena hakati seepeale kontrollima juba võetud veeproove. "Kogu kevadise sündmuse ajal läks meil veetöötlusjaamadest tegelikult välja joogivee kvaliteedile vastav vesi ehk joogiveejaamades meil selliseid probleeme ei olnud," selgitas ta. Seepeale hakkasid nad võtma veeproove ka võrgust, sh lasteasutustest, koolidest, poodidest ja mõnede eraisikute kodudest.

"Kuna analüüside järgi kõige kehvem veeproov tuli meile ühest lasteasutusest, siis tahes-tahtmata sinna piirkonda me siis pöörasime kogu oma tähelepanu. Meil oli kahtlusi, et võib-olla on seal torus midagi sees, sellepärast me mõõtsime hüdrantidest survet," kirjeldas Oja. Samas piirkonnas asuvad hüdrandid andsid välja erineva vooluhulga, mis viitas katkestusele, mispeale kaevas ettevõte kriitilisemad kohad üles.

"Survepesu käigus tuli torust välja ka sinist paberit. Üldjuhul kasutavad seda ehitusettevõtted toru ehitustööde käigus keevitamisel. Kuna keevitamine vajab täielikult puhast keskkonda, ei tohi sinna tilkagi vett tulla ja nad kasutavad paberit selleks, et see viimanegi tilk vett n-ö sisse imada," lisas juhataja.

Paberi allikas jäigi leidmata – Ülenurme piirkonnas tol momendil aktiivseid ehitustöid ei toimunud. Samuti ei suudetud lõpuni kindlaks teha fekaalse reostuse põhjust.

Kommunikatsioonimured

Erle Liivaku sõnul arutleti algul probleemi üle kohalike Facebooki-grupis ja ametlike kanalite kaudu jäädi info levitamisega hiljaks. Päev pärast haigusnähtude tekkimist märkas ta kohalike Facebooki-grupis anonüümse osaleja postitust, kus esmakordselt tõstatati võimalus, et haigestumise põhjuseks võib olla joogivesi.

"Siis tuli hästi palju poleemikat. Kuna veevärk oli juba ära öelnud, et veenäidud on korras, oli hästi palju sellist kriitilist ründamist, et ei ole sellel veel häda midagi. Ei ole aga võimalik, et üleöö on erinevatel inimestel analoogsed nähudja üleöö nii paljudel inimestel niimoodi paha hakkab. Üks viirus ei saa tervet Ülenurmet rajalt maha niita," rääkis ta. 

Lõpuks hakkas tulema ettevaatusele manitsevaid teavitusi ka veevärgilt ning lõpuks vallalt. "Kui hakkasid tulema need postitused, kus öeldi, et on probleemid, on mingid bakterid, alles siis läks see suurema kella külge. Ka terviseameti postitused tulid sinna juurde," meenutas Liivak. Ta väljendas nördimust, et esialgu jäeti elanikud omapäi, segadusse ja nad ei teadnud, mis tegelikult toimub.

Liivak nentis, et ei julgenud suve lõpuni kraanivett juua. "Käisin kogu aeg viieliitriseid veeanumaid endale muretsemas. Kuni augusti lõpuni ma põhimõtteliselt ei joonud kraanivett. [...} Mul on siin isiklikud tuttavad, kes lausa kaks korda jäid haigeks, mõned neist vanemad inimesed, ja nad väitsid, et see teine kord oli veel oluliselt hullem," lisasta.

Kambja Vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Marko Ojakivi kinnitas, et Kambja vald kaasati koheselt terviseameti ja Tartu veevärgi töörühma. Nad lähtusid ühisest kommunikatsioonikavast. "Vald asus kohe oma kodulehel, infolehe veebis, sotsiaalmeedias, piirkonna infotahvlitel ja ka suusõnaliselt ning telefoni teel jagama terviseameti nõuandeid haiguse vältimiseks, et tarvitada siis joogiks kas pudelivett või keedetud vett," rääkis ta.

Vastates küsimusele, kui hästi kriisikommunikatsioon toimis ning kas vald jäi sellega rahule, jäi Ojakivi kidakeelseks. "Kommunikatsioonis, eriti kriisikommunikatsioonis, saame me rääkida ootuste kommunikatsioonist. Elanike ootus oli, et kõik on korras. Selle terviseameti sõnumi, et kõik on korras, saime me anda edasi sisuliselt juuni alguses," sõnas ta.

"Laiapõhjalisem või suurem tegevus selles olukorras, mis oli, oleks omakorda võinud kätkeda hoopis teisi mustreid. Meie lähtusime konkreetsest kokkulepitust," ütles Ojakivi.

Õppetund tulevikuks

Marko Ojakivi nentis, et Kambja valla reostusjuhtumi näol oli tegemist kasuliku õppetunniga. "See kinnitas meile, et ükski õnnetus ei hüüa tulles. Siinkohal oleme tänulikud nende tähelepanujuhtimiste ja näpunäidete eest, mis meid aitavad selliste asjade vastu ka tulevikus. Omakorda on siin oluline roll kogukonnal. Kogukonna puhul täname ka ise neid, kes selles juhtumis siin jagasid omalt poolt informatsiooni," ütles ta.

Antri Oja Tartu veevärgist nentis, et kunagi ei saa päris kindel olla, et taolised juhtumid ei kordu. "Linnad arenevad, tänavaid ehitatakse, on erinevad kommunikatsioonid ja midagi läheb valesti, näiteks mõõtmed on valed – kogu aeg võib midagi juhtuda. Samamoodi veetöötlusjaamades võivad olla elektrikatkestused, mingid suuremad tormid, misiganes võib seda vett mõjutada," ütles ta. 

Lauri Liepkalns terviseametist kinnitas, et praegu on Kambja valla vesi nõuetele vastav ja seda võib juua. Ta selgitas, et vee-ettevõtted teevad palju seiret, mille tulemused esitatakse terviseametile, kes need ka avalikustab. Minimaalselt tehakse kõige väiksemates veevärkides üks analüüs aastas. Mida suurem on veevärk, mida rohkem on tarbijaid ja mida rohkem vett selle kaudu antakse, seda tihedamini vee-ettevõtted analüüse teevad.

"Suuremad linnad teevad väga palju analüüse ja nad teevad seda kogu trassi peal, mitte ainult ühes või kahes kohas. Vesi on meil seiratud ja 98–99 protsenti sellest veest, mis tarbijateni jõuab, on kvaliteetne," sõnas ta.

Vaata ka sama teemat käsitlenud saadet "Osoon".

Artikkel valmis LIFE IP CleanEst projekti raames Euroopa Liidu LIFE programmi toel. LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele. Loe lisainfot projekti kodulehelt.