Igavesi kemikaale leidub nii kraani- kui ka pudelivees
Inimtegevus on keskkonda laiali pillutanud mõnesidki kahtlase terviseväärtusega aineid, mis on keskkonnast siis ka inimese enda toitu ja jooki sattunud.
Briti ja Hiina teadlased on tuvastanud, et niinimetatud igavesed kemikaalid ehk per- ja polüfluoroalkaanid ehk PFAS-id on jõudnud kogu maailmas inimeste joogivette.
Samas tõdevad nad, et suure osa neist aineist saab veest siiski hõlpsasti kõrvaldada.
PFAS-e kasutatakse näiteks vetthülgavates riietes, kosmeetikas, toidupakendites ja teflonpannides. Inimese kehas võivad nad muu hulgas kahjustada immuunsüsteemi ja maksa.
Stuart Harrad Birminghami Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid 15 maalt pärinevat kraani- ja pudelivett ning leidsid, et 99 protsenti pudeliveest sisaldas PFAS-e.
Eri maades võib neid aineid vees olla aga eri hulgal. Teadlaste eneste kodumaade andmete võrdlusest ilmneb seejuures, et Hiina joogivee PFAS-isisaldus on Ühendkuningriigi omast kõrgem.
Hiina Shenzheni linna kraanivees oli PFAS-e seejuures rohkem kui mõne lääneriigi uuemad normid lubaksid; kohalikke norme nende tase siiski ei ületanud.
Looduslikus mineraalvees oli sisaldus kõrgem kui puhastatud vees. Sellel, kas vesi oli villitud klaas- või plastpudelisse ei olnud uuringu järgi vahet. Samuti ei sõltunud PFAS-ide sisaldus süsteemselt sellest, kas pudelivesi oli mullidega või ilma.
Teadlaste sõnul ei ole väga suureks muretsemiseks ühelgi maal praegu veel põhjust, sest PFAS-ide kogus ei ulatu joogivees enamasti veel inimese tervist teadaolevalt ohustava määrani.
Kui aga jooja soovib nende hulka vees vähendada, siis on selleks abi vee läbi keetmisest või läbi aktiivsöefiltri laskmisest.
Teadlaste arvates oleks hea, kui inimesed oleksid PFAS-ide olemasolust joogivees teadlikud ja saaksid tarbimisel teha informeeritud valikuid.
Uuringu tarbeks ostsid teadlased Ühendkuningriigi ja Hiina poodidest 112 pudelit vett, mis pärinesid 15 Aasia, Euroopa, Ameerika ja Okeaania maalt. Kraaniveeproove võeti mitmes Ühendkuningriigi ja Hiina linnas.
Tulemused on avaldatud ajakirjas ACS ES&T Water.