Ma saan aru, et te olete meremajandusega tuttav juba varasemalt, see ei ole teile võõras teema?

Meremajandus on mulle väga tuttav teema, kuna ma olen ise merendusvaldkonna inimene. Olen töötanud maailma meredel ja ka merekeskkond on päris päris tuttav. Ühe osa oma elust ma olin PPA laevastiku juht, kus me vastutasime reostustõrje eest ja korraldasime Läänemere suurimaid reostustõrjeõppusi. See on kindlasti kaasa aidanud sisseelamisel merekeskkonna teemadesse.

Kliimaministeerium on hiljuti läbinud hulga reforme. Mis teie vastutusvaldkond täpselt on, mida see hõlmab?

Kliimaministeerium alustas tööd 1. juulil ja juba 1. septembril oli reform kliimaministeeriumi sees, kus alguses toodi kokku suured valdkonnad, mis oli põhimõtteliselt enamus keskkonnaministeeriumist ja väga suur tükk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Seal oli kokku ligi kümme asekantslerit. Kindlasti ei oleks olnud aktsepteeritav nii suurt osa hoida, aga samas on see ikkagi üks Eesti suurimaid ministeeriume, kus tehakse umbes 90 protsenti kliimapoliitika otsustest ja poliitika loomest.

Siis tehti uus reform, mille käigus tekkis seitse asekantsleri portfelli ja mina olen valitud läbi konkursi ühte neist juhtima. See roll on merenduse ja veekeskkonna asekantsleri oma, seega kogu meremajandus, mis põhimõtteliselt on enamus blue economy. Euroopa kasutab seda sinimajanduse mõistet, Sellest enamus on kogu merekeskkond ja veemajandus, välja arvatud kalandus. Veemajandus on väga oluline osa, milleks mul kulub ka väga palju aega, et ennast kiiresti kurssi viia ja tööd on palju. Kui keegi kuuleb Eestis sõna vesi, siis kuidagimoodi see on meie tiimiga ühendatud.

Praegu me räägime eelkõige just veekeskkonnast ja veemajandusest. Millises seisus vesi on?

Eestis on veega hästi, aga alati saab paremini. Need protsendid ja numbrid, mida ma olen juba vaadanud, näitavad, et veekeskkonna seisund saaks olla palju parem. See on selline looduse ja majanduse tasakaalu otsimine, et lõpuks ikkagi see, mis jõuab siseveekogudesse, jõuab lõpuks ka merre.

Ajalooliselt on veemajandus ja merendus selles mõttes sarnased, et mõlemad on igapäevaselt meile oluline baas. Kui nad toimivad, siis inimesed ei saa sellest eriti aru, aga kui sul järsku vett ei ole, siis... Näiteks kui vees on mingisugused bakterid, merenduses ei tööta sadamad või meri on reostunud, et sa ei tohi ujuma minna, siis sa saad, aru kui palju see mõjutab. Väljakutseid on veemajanduses väga palju.

Me teame, et Läänemeri on eutrofeerunud ja see on suuresti põhjustatud põllumajanduse toitainete koormustest. Põllumehed ütlevad, et nemad väetavad täpselt nii palju kui vaja, mitte rohkem. Samas see koormus näitab, et seda jõuab ikkagi palju vette. Kas sellega saab üldse midagi teha? 

Igal alustaval tippjuhil peavad oma prioriteedid olema, mida ta ellu tahab viia. See on minu number neli prioriteet, et vähendada reostuse ja toitainete sattumist veekogudesse ja merre. Põllumajanduses on see loomulikult selline igivana võitlus tasakaalu nimel, kui palju ja mida kasutatakse väetamiseks. See ongi tihe koostöö põllumeestega. Meil on selleks oma inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, ja selleks on lausa erinevad meetmed, kuidas seda parendada.

Põldudel on võimalik kasutada vähem väetisi, mis keskkonda nii palju ei reosta. On võimalik teatud toitaineid kinni püüda, on võimalik vett taaskasutada ja puhastada. Neid võimalusi on, lihtsalt tuleb neid otsida ja see lahendus on meie jaoks kindlasti kombinatsioon erinevatest meetmetest.

Kui rääkida laiemalt kui ainult põllumajandusest, siis ega kõik ei pea alati olema miljonites maksvad puhastusseadmed. Näitasin just konverentsil ühte joonist, kus juba kõige lihtsam võrk väljalaske ava ees võib aidata muutust ellu viia. See on kombinatsioon erinevatest pusletükkidest.

Te rääkisite prioriteetidest. Saan aru, et üks prioriteet on ka kogu see vee-ettevõtete reformimine või üldse veemajanduse reformimine. Me oleme siiani väga palju saanud euroraha kasutada, et seda valdkonda arendada, aga need rahad hakkavad otsa lõppema?

Vastab tõele, see on lausa riiklik prioriteet. Isegi tööle kandideerides oli seda nimetatud ühe ootusena, et see tuleb nüüd ellu viia. Tõepoolest me oleme olukorras, kus meil on mitusada vee-ettevõtet ja viie suurema all on kuni 700 000 inimest. Ligi 90 000 inimese jaoks on meil aga 150 vee-ettevõtet, kellel ei ole seda suutlikkust investeeringuid teha.

Oleks see siis nii, et taristu investeeringuteks jääb raha, et hoida seda olemasolevat taset, aga Euroopa Liidust on asulavee direktiivis tulemas muud nõuded. On ootus, et me viime emissioone alla. See tähendab, et ma hakkan päiksepaneele paigaldama, biometaanijaamu ehitama, me oleme efektiivsemad, mis võtab rahastust.

Samas on meil lootus, et hakkame teatud suurusega asulates rohkem puhastama. Me olemegi olukorras, kus vee hind on järjest tõusnud ja kui me nüüd mitte midagi ei tee, siis Eestis läheb vesi lõpuks elanikkonnale liiga kalliks. Meil ei ole raha neid investeeringuid teha ja me ei suuda lõpuks neid direktiive täita, emissioone alla viia.

Riik peab selle sammu astuma ja selles suunas me ka lähme, Euroopa tuleb appi oma väliste projektijuhtidega. Me ise veame juhtrühma Eestis ja on tõsine plaan sellega edasi minna, meil on nägemus olemas. Muutuste elluviimine on pikaaegne töö. Kuna ma olen ise ühe suure riikliku reformi läbi viinud, mis oli riigilaevastiku loomine, nende laevastike ühendamine, siis ma võin kinnitada, et reformid on pikaaegsed ja keerulised protsessid. Midagi pole teha - kui me tahame vee hinda hoida jätkusuutlikuna ja tagada, et kõigil oleks vett piisavalt, siis on vaja Eestis mingil viisil muudatusi ellu viia.

Mida see reform tavainimese jaoks tähendab? Kas vee-ettevõtted liituvad omavahel või mis täpsemalt toimuma hakkab?

Suure tõenäosusega on see kombinatsioon sellest, et kindlasti liituvad mingid ettevõtted. See on meie sõnum olnud, et me ei näe ühtegi versiooni või alternatiivi, kus ühtegi liitumist ei toimuks. Ideaalmaailmas on see see koht, kus võimekamad ettevõtted võtavad ümbruskonnas vähem võimekamaid enda külge või liituvad selliseid keskmised. Neid tuleb kuidagi motiveerida seda tegema, neid võimalusi on ja seda me analüüsime.

Loomulikult käib sinna juurde toetusmeetmeid, innovatsioonimeetmeid, et aidata järgi. Tuleb luua võrgustikud, mis toetavad seda, et see ei ole ainult konsolideerumine, vaid terviklik pikk vaade. Ma usun, et kui teadlikkus veemajanduse olulisusest ka Eestis tõuseb, siis läheb kõik hästi.

Ma markeeriks veel ära, et hea vee-ettevõtluse reform on selline, mida inimene ei tunne selles mõttes, et see tähendab, et me oleme riigi, vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega astunud neid samme õigeaegselt niimoodi, et inimeste vee hind ei tõuse ja neil veepuudust ei teki. See on see ideaalmaailm, millesse tahaks jõuda.

Paljud inimesed elavad ikkagi ka hajaasustuses, kõik ei ela linnades, kus vee-ettevõtted on. Nad saavad vett kuskilt oma kaevust, mille kõrval võib-olla ei ole väga head reovee käitlust. Kuidas nende inimeste elu edasi arendada? Me elame ikkagi 21. sajandil.

Olen täiesti nõus,et hajaasustus kindlasti jääb, lihtsalt numbrite mõistes - 1,1 miljonit inimest kasutab Eestis seda ühisveevärgi teenust ja umbes 200 000 on endiselt oma kohtlahendustega. Suure tõenäosusega need kohtlahendused mingil määral lihtsalt jäävad, nad saavad küll paremaks, innovaatilisemaks, efektiivsemaks, säästlikumaks.

Tehnoloogia areneb koguaeg, see, et me ühisveevärki igale poole veaks ei ole ka lõpuks investeeringute vaates mõistlik. Meil on Eestis innovaatilised ettevõtjad, kes on leiutanud, kuidas Marsil vett taaskasutada ja hakkama saada. Kui me juba Marsi jaoks suudame neid lahendusi välja töötada, küll me suudame neid ka külade jaoks luua

Vesi on eestlaste jaoks selline iseenesest mõistetav ressurss, aga tegelikult see kliimamuutuste vaates ju nii ei ole. Mida teha, kuidas õpetada või suunata inimesi vett taaskasutama ja arvestama kliimamuutuste mõjudega?

Täpselt, number kaks prioriteet ongi mul vee taaskasutus, sellega on tõsine mure, et endiselt raisatakse joogivett. Kui palju me teame inimesi, kes koguvad vihmavett kastmiseks? Vett ikkagi taaskasutatakse vähe ja see on tõsine väljakutse. Seal hulgas on kõik kaevandustes kasutatav vesi, kõik need tööstused, mis kasutavad jahutusvett. Me peame astuma samme selleks, et vee taaskasutust suurendada.

Kuna me ei ole seda seadusandluses ja õigusloomes ära kirjeldanud, siis me nüüd oleme ka seda muutmas, et kirjeldada neid raamistikke, kuidas vett kasutada. Me võtame kogu aeg põhjaveest ja pinnaseveest maksimumi, aga samas olemasolevat tööstuse jahutusvett ja muud vett kuskilt karjääridest ei kasuta ära. Igal juhul me näeme, et vee taaskasutus on oluline ja seda nii tööstuse kui ka üksikindiviidi tasandil. 

Kliimamuutused ja vesi?

See on meie kolmas prioriteet, mida on kokku viis. See on see koht, mida me tõesti tunneme, et kuidagi liiga tihedaks on muutunud need olukorrad, kus lihtsalt 24 tundi järjest sajab ja öeldakse, et tuli kuu aja norm korraga maha. Põudu on ka juurde tulnud, me peame võitlema selle muutusega ja see, mis on Kesk-Euroopas toimunud, nende jõgede üleujutustega, et tuleb valmis olla ka selleks. Meie prioriteet on selleks valmis olla.

On vaja ka head ennustust nende üleujutuste kohta, et me saaks õigeaegsed hoiatused anda, et päästeamet ja kohalikud elanikud saaksid valmis olla. Ülioluline on sademevee ärajuhtimine. Meil on linnas nii palju asfalti, keegi pole varasemalt mõelnud selle peale, kuhu see vesi kõik läheb. Riigi poolt eraldatakse meetmeks 25 miljonit, et neid sadevee lahendusi paigaldada. See ei pea olema alati toru, millega vesi ära juhitakse. See võib olla ka asfalt, millest läheb vesi läbi ja meie jaoks on ülioluline selles valdkonnas tegutseda.

Sügaval karstialades ja jõgedes on ajalooline jääkreostus, eriti näiteks Ida-Virumaal on see suur probleem, mille sellised suured vihmasajud toovad tihti pinnasest välja ja me peame ka selleks valmis olema ja tegutsema.

Kas me saime nüüd kõik need viis prioriteeti puudutatud?

Viimane ja ka kliimaministeeriumi jaoks oluline prioriteet on kogu selle veemajanduse ja vee-ettevõtete süsiniku jalajälje vähendamine ja efektiivsuse suurendamine. Seda aitavad juhtida direktiivid. Ka riik saab aidata, olgu need päiksepaneelid seal reoveejaamade juures või biometaani tootmine või midagi muud, näiteks automatiseerimise lahendused.

Selleks, et võimalikult efektiivselt tegutseda ja jalajälg oleks võimalikult väike, siis on vaja saada oma energiatarve taastuvenergiast, et see on üks meie prioriteetidest. Kui see riigieelarve nüüd ilusti ära kinnitatakse, siis meil on ka sinna valdkonda 25 miljonit eurot planeeritud, et toetada erinevaid osapooli Eestis ja selle peale üle minna. 

Plaan oli selles valdkonnas seada endale kolm prioriteeti, aga ei ole mõtet ennast lollitada, sest kõik need on olulised sambad. Kui me ühega neist ei tegele, olgu see vee-ettevõtluse reform, emissiooni vähendamine, vee taaskasutus või muud mainitud prioriteedid, siis Eesti veemajandus on nõrgem, seega me peame üritame kõigile neile tähelepanu pöörata.

Iga inimese roll on oma veekasutusest teadlik olla ja omada võimalikult väikest keskkonnamõju. Riigil on see roll veelgi suurem, kuna riigi käes on palju hoobasid. Need prioriteedid on kõik väga head, aga kui vaadata üldse Eesti riigi poliitikat, siis kui suure prioriteediga veemajandus üldse on ja kuidas seda suurendada?

See on probleem ja olgem ausad, kui palju me oleme poliitilistes debattides kuulnud poliitilisi erakondi, olgu nad opositsioonis või koalitsioonis, rääkimas veemajanduse olulisusest? Kahjuks on see väljakutse, et kindlasti tuleb seda poliitilist teadlikkust tõsta enne kui on liiga hilja, sest valdkond vajab investeeringuid. Loomulikult me peame riigina eeskuju näitama ja astuma samme, seetõttu on meie eesmärk võimalikult väikeste vahenditega teha võimalikult suur muudatus.

Tegelikkuses meil puudub valdkonnas eestkõneleja, olgu ta noorte seas kasvõi suunamudija, kes räägiks vee taaskasutusest ja kui oluline see on või üldse veest kui ressursist ja selle varude olulisusest meie majanduse jaoks. Meil ei ole ei vee-ettevõtete ega ka elanike seas head kõneisikut või isegi poliitikut, kes ütleb, et me peame selle valdkonnaga tegelema.

Kindlasti ideaalis tahaks, et tekiks selline kõneisik, keda rahvas kuulab ja kes annab head eeskuju. On hea kui meil on igas valdkonnas selline inimene olemas, olgu see sport, kultuur, energeetika, logistika või muu valdkond, ka veemajandus vajab sellist head eeskuju.

LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele.
Loe lisa LIFE IP CleanEST kodulehelt.