Doktoritöö: taksondusel oli kandev roll Eesti autostumisel ja moderniseerumisel ({{commentsTotal}})

Taksod sõid välja voorimehe teenuse.
Taksod sõid välja voorimehe teenuse. Autor/allikas: Autor teadmata/Wikimedia Commons

Tehnoloogia arengul oli keskne roll Eesti ühiskonna moderniseerumisel, selgub Tallinna Ülikooli värskest doktoritööst. Riho Paramonov uuris oma väitekirjas moderniseerumist avaliku privaattranspordi ehk voorimeeste ja taksojuhi teenuste võrdlemise kaudu 20. sajandi algusest teise maailmasõja alguseni.

1930. aastateks oli selge, voorimeeste töö kaob peagi. Enne seda olid nad valitsenud toonast transporditurgu, kuid ei suutnud moderniseerumisega kohaneda ja jäid konkurentidele alla. Takso võimaldas liikuda kiiremini, tagas privaatsuse ja mugavuse, ühistransport pakkus soodsamat sõiduhinda.

Doktoritööst järeldub, et taksondusel oli kandev roll Eesti autostumise mudelis kandev osa. Riho Paramonov selgitas, et enamik autodest olid taksod, sest inimestel polnud raha, et osta eraautosid. Kuigi taksosõit oli kallis ja tekitas esialgu võõristust, oli vajadus selle järele olemas, sest näiteks ühistranspordi arengutase oli väga kehv.

Paramonovi sõnul arenes avalik privaattransport keerulistes, omavahel põimunud võrgustikes, mis hõlmavad nii inimesi kui ka asju.

Taksojuhid on käsitletavad impulsoritena ehk innovatsiooni leviku alusstruktuurina. "Vähesed inimesed oskasid sel ajal autot juhtida, hooldada ja remontida. Tutvustades rohujuuretasandil mootorsõiduki olemust ja kasulikkust, aitasid taksojuhid kaasa selle edasisele levikule," selgitas Paramonov.

Kiirusmaailmade kokkupõrge

Eestlased suhtusid autosse väga praktiliselt: kuna enamik inimesi sai osta auto järelmaksuga, oli vaja kulud tagasi teenida. "See viis Tallinnas 1920. aastate teisel poolel omalaadse taksobuumini, mille lõpetas majanduskriis. Autoga teeniti küll raha, kuid see asendas ka vanu ja rahuldas moderniseerumisega tekkinud uudseid vajadusi," kinnitas Paramonov.

Autoomanikust taksojuht võis tunda end aga vabana, iseenda peremehena. Auto andis kontrolli tehnoloogia ning kiiruse üle, võimaldades omada midagi, mis oli isegi väärtuslikum kui maja või maatükk.

Doktoritööst tulevad samuti välja uue ja vana kiirusmaailma kokkupõrke probleemid. Mootorsõidukite levik sundis inimesi ümber mõtestama keskkonda.

Autodega kaasnes närvesööv müra ja otsene oht tervisele. Lisaks oli palju liiklusõnnetusi, sest inimesed ei suutnud kohaneda uue tehnoloogiaga, täpsemalt mehaanilise kiirusega.

Aeglased jalakäijad ja loomad ning kiired mootorsõidukid ei sobitunud samasse liikluskeskkonda.

Tehnoloogia areng toob arusaamatused

Paramonov näitab oma väitekirjas, et moderniseerumine tugineb tehnoloogilisele arengule ja sellega kaasnevale ühiskonna hoogsale arengule. "Ilmneb, et tehnoloogia areneb kiiremini kui inimene ise. Sellest vastuolust sünnivadki mitmesugused õnnetused, arusaamatused, konfliktid ja pinged, mida vaadeldaval ajal oli väga palju," kinnitab doktoritöö autor.

Eesti ajaloolased on moderniseerumist uurinud varemgi, kuid inimese ja tehnoloogia suhe on jäänud nende fookusest välja.

Paramonovi väitekiri on üks esimestest teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna uuringute distsipliini raames kirjutatud akadeemilisi uurimusi Eestis. Väitekirjas tutvustab ja ka arendab autor edasi mitmesuguseid seisukohti, uurimusi, kontseptsioone, millest Eesti ajalooteaduses pole seni räägitud.

Riho Paramonovi doktoritööd "Eesti ühiskonna moderniseerumine avaliku privaattranspordi (voorimees ja takso) näitel, 1900-1940" juhendas Tallinna Ülikooli vanemteadur Maie Pihlamägi. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli emeriitprofessor Seppo Zetterberg ning Eesti Rahva Muuseumi teadur Anu Kannike.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: