Humanitaarteadlased uurivad ühistransporti kui suletud avalikku ruumi ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Kas buss või tramm on avalik ruum? Ja kuidas see mõjutab meid kultuuriliselt? Seda hakkavad Tallinna Ülikooli teadlased uurima miljoni-eurose teadusgrandi eest. Tegu on esimese humanitaarteaduste võrgustiku HERA grandiga, mida juhivad Eesti teadlased.

"Hea sõitja! Palun valideeri sõiduõigus igal sisenemisel!" Kas tuleb tuttav ette? Kõigil on ühesugune kaart, mis sobib kokku bussi värvi ja infosiltide kujundusega. Kõik valideerivad, isegi see sõna tuli tallinlaste igapäevakasutusse koos selle rohelise kaardiga. Ühistransport on suletud avalik ruum, mis mõjutab meid ka kultuuriliselt.   

Tallinna Ülikooli teadlased koos kolleegidega Soomest, Saksamaalt ja Belgiast asuvad linnageograafi Tauri Tuvikese eestvedamisel uurima ühistransporti kui avalikku ruumi. Pealtnäha lihtsa uuringu sees peitub aga väga mitu huvitavat kihti, mille peale inimesed bussi või trammiga sõites sageli üldse ei mõtle.

Erinevalt tavapärastest linnatranspordiuuringutest läheneb Tauri Tuvikese teadusrühm teemale humanitaarteaduslike meetoditega, näiteks antropoloogiliste ja etnograafiliste meetoditega, uurides ka kirjandust ning ajalugu.

Uuring algab nädala pärast ning praegu ei ole veel teada, mis selle tulemused võivad olla, kuid teadlasi huvitab ennekõike see, mis on ühistranspordi kui avaliku ruumi potentsiaal. Tuvikene selgitas, et kui avaliku ruumina nähakse linnas sageli pigem tänavaid, parke ja linnaväljakuid, siis ühistransport on pigem suletud ruum ning kas seda inimesed üldse avalikuks ruumiks peavadki?

Veel enam, selles suletud avatud ruumis tekivad oma tähendused. Näiteks Lääne-Euroopa linnades kõlavad terrorismiohust teavitavad märguanded - kuidas see inimesi kultuuriliselt mõjutab?

Või võtame näiteks istmete paigutuse. Üksteise taga olevate paarisistmete puhul panevad inimesed enda kõrvale pigem koti või jätavad tühja koha ning saadavad sellega signaali, et kaasreisijad pole oodatud sinna istuma. Tallinnas sõitvates vanaaegsetes trammides on aga pingid, kus inimesed istuvad kõrvuti ja silmsidemes teiste reisijatega. Tauri Tuvikese sõnul võiks see suurendada inimestevahelist suhtlust.  

Kultuuriliselt väljendab ühistransport näiteks ka seda, kui lõimitud on ühiskond ja kui lõimitud on vastav linn või riik ülejäänud Euroopaga. Seetõttu ongi Tallinna Ülikooli juhitavasse HERA projekti kaasatud veel viis linna: London, Brüssel, Turu, Tbilisi ja Leipzig. Need linnad erinevad omavahel nii suuruselt kui ka ambitsioonilt saada euroopalikuks, neil on erinev seos rändega ja sellel on mõju inimeste ühistranspordi kasutamisele ja ühistranspordis kohtumisele.

Projekt algab 1. mail ning projektis on neli põhitäitjat ehk uurijat, kolm järeldoktorit ja doktoranti, kes alles uurimisrühmaga liituvad. Seega saab selle teadustöö tulemustest täpsemalt rääkida kolme aasta pärast, mil uuringud tehtud.

Tauri Tuvikese juhitud projekt projekt kannab pealkirja "Ühistransport kui avalik ruum Euroopa linnades: narratiivid, kogemused ja vastuolud" (PUTSPACE). See kestab 1. maist 2019 kuni 30. aprillini 2022.

Lisaks Tallinna Ülikoolile osalevad projektis Åbo Akademi Ülikool Turust, Leibnizi regionaalgeograafia instituut Leipzigis ja Brüsseli Vaba Ülikool (ULB). Projekti raames valmib lisaks teadustöödele koostöös Eesti Maanteemuuseumiga rändnäitus. Projekti pakub ka võimalust kahele doktorandile projektiga liituda.

HERA (Humanities in the European Research Area) on võrgustik, mis rahastab humanitaarteadusi ning ühendab üle paarikümne Euroopa riigi asutuse ja Euroopa Komisjoni.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: