Täies jõus inimesed kubisevad mutatsioonidest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kõige rohkem mutatsioone leidus nahas, söögitorus ja kopsudes.
Kõige rohkem mutatsioone leidus nahas, söögitorus ja kopsudes. Autor/allikas: Kristaps Grundsteins/Unsplash

Suurema osa inimeste väliselt tervetes kudedes leidub mutatsioone, millest osa võivad viia halbade asjaolude kokkulangemisel vähi tekkeni, leiavad uuel meetodil tuhandeid koeproove uurinud teadlased.

"Me ei pea muretsema tulemuste valguses vähi pärast rohkem kui eile. Suurem osa kloonidest ei muutu ilmselt kunagi vähirakkudeks. Need võivad kasvada küll teistest kiiremini, kuid mingil hetkel tuleb piir ette," rõhutas uurimuse juhtivautor Gad Getz, Ameerika Ühendriikides asuva Broadi instituudi vähiteadlane.

Töörühm leidis muteerunud rakke pea kõigi uurimise alla võetud 488 inimese kudedes. Pea 40 protsendis proovides leidus vähemalt üks suurem mutatsioonidega rakukogum. Igal kolmandal juhul oli muteerunud geen, milles tekkinud muutusi on seostatud varem kõrgenenud vähiriskiga. Näiteks soodustasid mõned mutatsioonid teadaolevalt rakkude vohamist.

Muu hulgas võib muuta mutatsioonide rohkus raskemaks vähi kiirtestide loomist. Järgmise põlvkonna biopsia põhineb verre jõudnud pärilikkusaine järjestamisel. See võimaldaks märgata vähimutatsioone ammu enne nähtava kasvaja teket ja selle siirete teistesse kudedesse levimist. Ideed ei tuleks Getzi sõnul siiski täiesti maha kanda, vaid olla tulemuste tõlgendamisel lihtsalt ettevaatlikum.

Uuritud 29 erinevat tüüpi koest leidus muutunud DNA-ga rakke kõige rohkem nahas, kopsudes ja söögitorus. "See on ka loomulik, sest puutuvad väliskeskkonnaga kokku kõige sagedamini," sõnas teadlane. Näiteks päikesevalgus, keskkonnasaaste ja sigaretisuits on teada-tuntud mutageenid. Samuti ei tulnud erilise üllatusena, et enam kui 45 aasta vanuste inimeste veres leidus rohkem geenimutatsioone. Mutatsioonide kuhjumist ei märgatud aeglasemalt jagunevates kudedes.

"Normaalsed rakud on pidevas muutumises. Meie keha saab võrrelda erinevatest pusletükkidest koosneva mosaiigiga. Peame nüüd enda jaoks lahti mõtestama, mida normaalne õigupoolest tähendab," lisas Getz. Teadur viitas, et nende kasutatud analüüsimeetod võimaldas usaldusväärselt tuvastada suhteliselt suuri rakukogumeid. Evolutsiooniteooriast lähtudes leidub väiksemaid, potentsiaalselt teiste mutatsioonidega kämpe kordades rohkem

Uuringu ülesehitus ei võimaldanud välja selgitada, kas mõni inimestest oleks selle käigus avastatud mutatsioonide tõttu tõesti vähki haigestunud. Korraga uuritud kudede rohkuse tõttu eelistati kasutada juba surnud inimeste kudesid.

Pikemas plaanis lootis jälgida töörühm mutatsioonidega rakukogumite aregut pikema aja jooksul. See nõuaks aga hakatuseks elavatele inimestel vähem ebamugavust valmistavaid proovivõtumeetodeid. Praegu kasutatakse selleks muu hulgas nõelu ja sonde.

Pikemaajalisest uuringust lõigatav kasu oleks aga märkimisväärne. "See võimaldaks mõista meil haiguse kulgu senisest paremini. Patsiendid jõuavad praegu vähiga arsti juurde pärast selle tekkimist. Tagantjärgi selleni viinud sündmusteahela taastamine on raske," leidis vähiuurija.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: