Mida varem melanoom ehk nahavähk avastatakse, seda kiiremini saab alustada raviga ning nii on suurem võimalus patsiendil terveneda. Neil, kellel avastatakse melanoom väga varajases staadiumis, on 90–99-protsendiline tõenäosus jääda ellu. Seda põhjusel, et kui see vähk hakkab organismis levima, langeb ellujäämise tõenäosus poole võrra.  

Edith Cowani Ülikooli teadlaste test põhineb veres leiduvatel antikehadel, mis tekivad sinna siis, kui kehas on teatud tüüpi kasvaja, sel puhul siis melanoom. Testi katsetusi juhtinud teadlane Pauline Zaenker selgitas, et nad katsetasid 1627 erinevat tüüpi antikehadega ning leidsid lõpuks kümne antikeha kombinatsiooni, mis kõige paremini andis markerina märku melanoomi esinemisest.

Katseid tehti 245 mealnoomi patsiendil ja 121 tervel inimesel. Välja töötatud test suudab inimese verest tuvastada melanoomi antikehad 79 protsendil juhtudest. See aga omakorda tähendab, et teadlased asuvad nüüd seda testi täiendama ning järgmise kolme aasta jooksul loodetakse jõuda valmis tooteni, mida saaks kasutada kliinikutes.

Küll aga oleks praegustki testi võimalik kasutada riskigruppi kuuluvatel patsientidel. Näiteks inimestel, kel on melanoomi ravitud võib see kasvaja tulla tagasi ning selle märkamiseks on taoline test väga hea. Samuti oleks mõistlik testida neid inimesi, kel on suurem tõenäosus haigestuda näiteks päriliku eelsoodumuse tõttu.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kinnitusel on Austraalias kõige rohkem nahavähijuhtumeid. Osaliselt on selle põhjuseks intensiivne ja rohke päike, mistõttu selleski teadusartiklis peavad teadlased oluliseks ära märkida, et UV kiirguse eest tuleb end kaitsta ning tähelepanelik tuleb olla nahas toimuvate muudatuste, näiteks sünnimärkide tekkimise või muutumise suhtes.

Austraalia teadlased avaldasid oma testi kohta käiva teadusartikli ajakiras Oncotarget.