Kertu ja Karl Gustav salvestasid selle raames videoblogi ning räägivad oma kogemusest ERR Novaatori ja Vikerraadio ühissaates "Huvitaja" neljapäeval kell 10.05 Vikerraadios.

Kuidas eksperiment läks, saab kuulata järgnevast heliklipist:

Ergutitena kasutasid tudengid kofeiinitablette, energiajooke ja kohvi. Kuid kokkuvõttes tundsid end siiski väsinuna. California Ülikooli professor ja neuroteadlane Matthew P. Walker on uurinud seda, mis toimub meie keha ja ajuga unepuuduse korral.

Unepuudus mõjutab inimese aju ja keha mitmetel erinevatel viisidel. Vähene uni võib vallandada ärevushäired. Uuringust selgus, et naistel suurem soodumus ärevuse tekkeks kui meestel. Unepuudus takistab meie ajul uute mälestuste ja teadmiste talletamist, mis eksamiperioodi ajal võib tekitada või suurendada ärevustunnet. Samuti tekitab vähene uni üksildustunde teket, millega võib kaasneda lisaks ärevushäiretele ka depressiooni vallandumine.

Lisaks suurendab magamatus inimese ajus toksilise proteiini beeta-amüloidi hulga tõusu, mis soodustab vanemas eas Alzheimeri tõve tekkimist. Beeta-amüloidi hulk normaliseerub just pärast hea ja rahuliku unega ööd. Ühe unetu öö jooksul tekkinud beeta-amüloidi hulk muutub normaalseks alles pärast mitut hea unega ja piisavate unetundidega ööd. Normaalseks unetundide arvuks on Walkeri sõnul kaheksa tundi.

Vähiga võitlevate rakkude hulk väheneb

Samuti mõjutab unepuudus immuunsüsteemi. Pärast 4-5 tunnist uneööd väheneb vähiga võitlevate rakkude hulk 70%. Neid nimetatakse loomulikeks tapjarakkudeks ehk NK-rakkudeks. Sellest tulenevalt muutub keha vastuvõtlikumaks mitmete erinevate vähivormide tekkeks, näiteks soodustab see rinnavähi, soolevähi või eesnäärmevähi teket.

Magamatuse ja vähi seost peetakse nii tugevaks, et Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) klassifitseeris öövahetusi sisaldavad ametikohad tõenäoliseks kantserogeeniks ehk vähktõbe tekitavaks teguriks.

Magades langeb inimese vererõhk ja pulss aeglustub. Kui inimene ei maga öösel piisavalt, ei saa südame-veresoonkond puhkust. Magamatuse puhul vererõhk tõuseb ja on suurem tõenäosus, et inimest tabab elu jooksul insult või infarkt.

Pärast 16 tundi üleval püsimist hakkab halvenema inimese füüsiline ning ka vaimne pool. Pärast 19-20 tundi üleval olekut on inimese olek autot juhtides võrdeline purjus inimese olekuga autoroolis. Seega leiab Walker, et maksimaalseks ärkveloleku ajaks on 16 tundi.

Ärevust on võimalik vähendada

Vaikuseminutid koolitaja ning sotsiaalpedagoog Lii Kaudne soovitab saates "Huvitaja"  eksamiperioodil tekkiva ärevuse puhul kasutada erinevaid lõõgastustehnikad ja rutiini loomist. Samuti tuleb õppida teadlikult, kuidas oma tähelepanu suunata ärevuselt kõrvale.

Kaudne soovitab panna kirja kõik asjad, mis on vaja ära teha ning seejärel kirjutada nende taha tähtajad, millal tegevused peaksid tehtud olema. Hea on märkida juurde umbkaudne ajakulu, mis iga tegevusega kaasneb. See võimaldab luua rutiini ning aitab aega planeerida. Keskendumist vajavate tegevuste ajal võiks võimalikult vähe stiimuleid lahti hoida, et oleks kergem tähelepanu suunata kindlale tegevusele.

Kaudse sõnul on hea aeg-ajalt teha hingamisharjutusi, mida saab teha igal ajal. See aitab rahustada ning aitab õhtul paremini uinuda. Hingamisharjutused aitavad ka tähelepanu suunata muudelt mõtetelt ainult hingamisele ning seetõttu väheneb ärevus.

Vikerraadio ja ERR Novaatori saade "Huvitaja" valmib koostöös Tartu Ülikooli ajakrijanduse ja kommunikatsiooni tudengitega. Siinse artikli kirjutas Angela Rääk, kes on Tartu Ülikooli magistrant.