Kõige rohkem otsitakse abi lastele, kuid täiskasvanud jätavad iseend tihti tagaplaanile. Riigil ei ole head statistikat, mis illustreeriks noorte vaimse tervise indikaatorite näitu. Praegused arvud näitavad, et ligikaudu 10–20 protsendil Eesti lastest võib olla vaimse tervisega probleeme. Üldist statistikat vaadates saab või otsib abi ainult 30 protsenti inimestest, kellel võib olla depressioon. 

Arutelus toodi välja kolm soovitust, mida vaimse tervise häire terendamisel ette võtta.

1. Jaga muret

Esimeseks sammuks vaimse tervise parendamiseks on enda murest rääkimine perekonnaga, sõprade ning vajadusel ka sõpradega. Kõigil inimestel on võimalus märgata ümbritsevate inimeste käitumist. Seda tehes ning nähtut analüüsides on võimalik avastada probleeme ka enne, kui inimene ise oma muret jagab.

2. Abistaja peab hoidma avatud meelt

Ühtegi muret ei tohi maha teha ning kõigesse tuleb suhtuda avatud meelega. Abi poole pöördumise peale tuleks mõelda juba siis, kui muremõtted või kehv emotsionaalne enesetunne on kestnud ligikaudu kaks nädalat.

3. Abistaja võib olla ka tuttav või pereliige

Abistajaks võiks kõigepealt olla usaldusväärne isik lähiringist või mõni muu tuttav, kes võiks probleemist aru saada. Professionaali poole pöördumine võiks olla ideaalses olukorras kõige viimane õlekõrs esmase abi leidmisel. Mõned perearstid on juba enda juurde tööle võtnud vaimse tervise õed, kes aitavad leida esmaseid abivõimalusi.

Eestis ei ole piisavalt kättesaadavat vaimse tervise arste või tugisüsteemi. Motiveeriv palk puudub spetsialistidele, teadmistega õpetajatele ning teistele tugistruktuurides tegutsevatele inimestele. Sotsiaalministeerium on koostamas arengukava aastani 2030, kus on seekord vaimsele tervisele pühendatud terve peatükk.

Fookusesse tulevad ennetussüsteemid ning positiivse vaimse tervise edendamine, abi kättesaadavuse parendamine ja kvaliteedi garanteerimine. Dokument koostatakse erinevate sektorite ühistööna. 

Lisaks tugisüsteemide puudumisele on ühiskonnas generatsioonide vahel erinevused.

Paljudele on veel tabu rääkida enda emotsionaalsetest probleemidest ning muredest. Infoühiskond on noored selle stigma suhtes juba leebemaks voolinud, noored teavad tihti paremini mis toimub nende ümber ning sees, kui nende endi vanemad. 

Abi kaugus ning usalduse puudumine võivad viia noorte seas kiirelt erinevate mõnuainete kuritarvitamiseni. Sotsiaalministeeriumi statistika näitab, et mõnuaineid proovitakse esimest korda juba 12–13 aastaselt just selleks, et leida oma muredele leevendust.

Tihti on noorte probleemiks just vanemate ootuste ning eelduste liiga kõrged standardid. MTÜ Peaasi tuleb sügisel Tallinnas välja kiiresti kättesaadava reaalse nõustamisega. Seni on nad pakkunud veebipõhist nõustamist ning materjale nende kodulehele www.peaasi.ee.

Lähikondse kaotuse tugisüsteem puudub

Eestis on täiesti puudu ka tugisüsteemid inimestele, kes on vaimse tervise probleemide tõttu kaotanud oma lähikondlase. Abigruppide olemasolu on välisriikides aktuaalne, kuid Eestist seda ei leia. Sügisel, 10. septembril on suitsiidiennetuspäev, kuhu MTÜ Peaasi kogub praegu erinevaid kogemuslugusid. 

Üks võimalus püüelda parema vaimse tervise poole noorte seas on koolides liikuda faktipõhiselt õppimiselt arutelude ning arusaamadel põhinevale süsteemile. Nii saavad koolinoored, ning miks mitte ka lasteaedades õppivad lapsed, arendada oma teadvust ning olla rohkem kontaktis rohkem enda sees toimuvaga ning leida paralleele keskkonnas toimuvaga.

Samuti võiks tulevikus olla toimivateks mehhanismideks eraldi vanemaharidus, teavitustöö edendamine ning erinevad kriteeriumid psühhosotsiaalsete keskkonnariskide kohta.