Üks maavärin võib vallandada teise ka kauge maa tagant
Miks, kus ja millal maavärin tuleb, on ikka veel paljuski suur mõistatus. Kas võib olla, et maavärina üheks põhjuseks võib olla teine maavärin kusagil hoopis kaugel?
Tom Parsons Ameerika Ühendriikide geoloogiateenistusest väidab statistilise analüüsi põhjal, et suured maavärinad vallandavad uue maavärina mõnes kaugemas paigas vähemalt üheksal protsendil juhtudest.
Analüüs hõlmas seismilist aktiivsust kõikidel mandritel peale Antarktise alates 1979. aastast kuni tänapäevani. Selle aja sees on toimunud 260 maavärinat magnituudiga 7 või enam. Neist vähemalt 24 järel toimus peagi mõnes teises rikkevööndis väiksem värin.
Parsonsit huvitas eriti, kas mõni teisest maavärinast vallandatud värin võib olla ka magnituudiga 5 või veelgi tugevam.
Selliseid võimalikke juhtumeid andmestikus oli, kuid kõigi nende puhul toimus uus värin alles vähemalt üheksa tundi pärast seda, kui esimese värina seismilised lained olid toimumispaika kohale jõudnud. Seetõttu ei saa kindlalt öelda, et üks on teise põhjus.
Asja tuleb edasi uurida, kuid praegusi tulemusi tutvustas Parsons Ameerika Seismoloogiaühingu konverentsil.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
