Maavärin magnituudiga 7,5 ja selle tekitatud tsunami tabas Palu linna ja selle ümberkaudseid alasid. 350 000 elanikuga Palu rannikupiirkond on hiidlaine järel maatasa tehtud. Lisaks hakkas kolmapäeval, 1000 kilomeetri kaugusel Palu linnast, purskama ka Soputani vulkaan.

Maavärina asukoht Palu linna suhtes. Ebaloogiline paiknemine tsunami põhjustajana. 

Miks Palu linnast 60 kilomeetri kaugusel ja 10 km sügavusel toimunud maavärina järgne tsunami piirkonda nii ootamatult tabas ja praeguseks enam kui 1400 inimese hukkumise põhjustas? - Tartu Ülikooli geoloogid lahkavad põhjuseid oma Facebookis:

1. Maavärin toimus maismaal, mitte mere all. Maismaa maavärinate põhjustatud maapinna lained võivad küll veekeskkonda edasi kanduda ja sealgi lainetust põhjustada, aga mitte tsunamit.
2. Maavärin leidis aset Palu-Koro nihkemurrangus. Isegi kui see murrang oleks asunud ookeani all, ei oleks tsunamit suure tõenäosusega ikkagi tekkinud. Tsunami lained tekivad veesamba mahumuutustest, mida kutsuvad esile ookeani põhjareljeefi äkilised ja laiaulatuslikud vertikaalsed muutused - näiteks maakoore plokkide liikumine üksteise peale (või alla). Nihkemurrangud, nagu antud juhul, põhjustavad aga vaid horisontaalseid vee liikumisi. Nihkemurrangu liikumine on sarnane näiteks käte teineteise vastu hõõrumisega külma ilmaga.
3. Avamere tsunamihoiatussensorite ja tsunami lähtekoha vaheline maa-ala oli ilmselt väga väike, et korralikult tsunamilainet ära tunda. Tsunami lained on väikese amplituudi aga väga pika, isegi kuni mitmesaja kilomeetri pikkuse, lainepikkusega. Avamerel on lained väga madalad, alles rannikule jõudes kasvab laine kõrgus sedamööda, kuidas veesügavus väheneb. Et avamerel tsunami lainet ära tunda, peab analüüsima eeskätt just laine pikkust. Sulawesi maavärina epitsenter asus vaid 60 km kaugusel Palu linnast ning tsunami lained tabasid rannikut juba 20 minutit pärast maavärina algust, jättes tsunaamihoiatussüsteemile väga väikese ajaraamistiku ning ebapiisava algandmestiku tsunami laine tuvastamiseks muudest avamere lainetest.
4. Tsunamit ei põhjustanudki ilmselt maavärin, vaid maavärinast tingitud suurem maalihe, mis kandis suure hulga setteid rannikunõlvalt või rannaastangult sügavasse vette. Selline stsenaarium ei ole Sulawesi puhul küll veel kinnitust leidnud, kuid tundub antud fakte analüüsides ometigi kõige tõenäolisem tsunami põhjustaja.

Purustused Sulawesi saarel Palu linnas. Autor: Ola Gondronk/AFP/Scanpix