Peruust leiti Uue Maailma suurim laste massiohverdus

Endise Chimu kuningriigi aladel laiuvast hauast leiti 137 lapse ja 200 laama säilmed. Tõenäoliselt otsiti ulatusliku looduskatastroofi järel lepitust taevaste jõududega, et päästa riik veel suuremast hävingust.
Huanchaquito-Las Llama leiupaik püüdis arheoloogide tähelepanu 2011. aastal. Väljakaevamisi eest vedanud Trujillo Ülikooli arheoloogiadotsent Gabriel Prieto uuris toona, mida põnevat peidab endas sellest kiviviske kaugusel asuv 3500 aasta vanune tempel.
"Ühel päeval tuli minu juurde aga üks Las Llama vahetuses läheduses elav isa, kes kurtis, et tema lapsed tulevad düünidel mängides iga päev luudega tagasi," meenutas Prieto. Neist osa kuulusid silmnähtavalt inimestele.
Järgnenud päästekaevamistel tõi Prieto kolleegidega päevavalgele kokku 43 lapse ning 74 laama või alpaka säilmed. Luude paigutuse põhjal polnud tegu tavalise kalmistu ega massihaua, vaid rituaalse tapatöö jälgedega. Mõni aasta hiljem sai dotsent raha väljakaevamiste jätkamiseks. Teadlased ei pidanud pettuma.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Kokku leiti 2016. aastaks 200 kaamellase, kolme täiskasvanu ja 137 lapse säilmed. Neist enamike vanus jäi 8–12 aasta vahele. Skelettide põhjalikumal analüüsil märkas töörühm rinnakorvidel lõikejälgi. Samuti olid paigast ära loomade ja inimeste ribid.
"Töö oli oskuslik, ohverduse tegija kogenud ja süstemaatiline. Me ei näinud luudel asjatuid ega ebalusele viitavaid lõikejälgi," laiendas Prierto. Tõenäoliselt rebiti ohvrite rinnakorv lahti, et eemaldada seejärel nende süda.
Otseselt seda tõestada siiski ei saa. Las Llamase kunagi mudases pinnases säilisid küll inimeste ja loomade luud, kuid mitte nende pehmed koed. Veidi hilisemast, hispaanlaste vallutuste ajast on aga teada, et alles tuksuvaid südameid ohverdati Inkade impeeriumis.
Lõuna-Ameerika võimsaim riik seljatas Chimu kuningriigi 1470. aasta paiku. Las Llama leiupaigast päevavalgele tulnud tekstiili ja nööride dateerimisel leidis massiohverdus aset paarkümmend aastat hiljem – umbes 1450. aastal.
Pilt Huanchaco linna lähistel toimunud väljakaevamiselt. Autor: John Verano/CC-BY
Ohvrite tapmise järel paigutati nende kehad ligikaudu 700 ruutmeetrisele maalapile. Laamade või alpakade kehad keerati näoga Andide mägede, laste omad Vaikse ookeani suunas.
Kuigi inimesi ohverdati toona maailma igas nurgas, on Prieto ja ta kaaslaste sõnul selle ulatust vaadates tegu erakordse juhtumiga nii Uues kui ka Vanas Maailmas. Lisaks eelistati pakkuda kõrgematele jõududele tavaliselt täiskasvanuid. Laste eelistamine viitab meeleheitele.
Tegu on aga taas oletusega, millele on raske leida otsest kinnitust. Samas tasub märkida, et esialgse analüüsi toodi lapsed kokku üle terve kuningriigi, viidates rituaali olulisusele. "Kavatseme ühe järgmise sammuna üritada nende päritolu kohta midagi põhjalikumat," sõnas Prieto
Ohvri toomise põhjused on juba praegu mõnevõrra selgemad. Setete analüüsi põhjal tabasid muidu suhteliselt kuiva piirkonda sajandi keskpaigas üleujutused. Seda saab seostada Vaikse ookeani pinnakihi soojenemise ehk El Niño nähtusega, mis oleks vähendanud ühtlasi ranniku kalavarude hulka. Meretaseme tõus oleks laastanud koos tugevate vihmahoogudega Chimu kultuuri iseloomustavat keerukat põldude niisutussüsteemi.
Las Llamas ei pruugi olla Lõuna-Ameerika ainus katastroofilise sündmusega seotud massiohverdus. Töörühm on leidnud Huanchaco lähistel märke teisteski samasse ajaperioodi paigutuvatest sündmustest. "Paneb mõtlema küll, kas ja kui palju taoliseid leiupaiku meil veel leida on," märkis Prieto. Mõnelgi pool jooksevad aga arheoloogid ajaga võidu. Las Llamase oleks peaaegu enda alla matnud laienev Huanchaco linn.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.