Inkade Impeeriumi ei ehitatud vereojadele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Machu Picchu.
Machu Picchu. Autor/allikas: Kunagise impeeriumi pärl. Wikimedia Commons
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Uus uurimus näib vastupidiselt enamike renessanssi ajastu kroonikute kirjeldustele tõestavat, et Lõuna-Ameerikas 15. sajandil kuju võtnud Inkade Impeeriumi kuningad ei kasutanud oma valduste laiendamiseks vaid puhast sõjalist üleolekut, vaid ka suurel määral oskuslikku diplomaatiat.


Inkade poolt Lõuna-Ameerikas üles ehitatud impeerium on vaieldamatult üks suuremaid, mis ajaloos kunagi eksisteerinud on. Oma kõrghetkel 1527. aastal, kodusõja hakul ning enne hispaanlaste invasiooni, oli impeerium laienenud ligi kahe miljoni ruutkilomeetrini. Hinnanguliselt elas pealinna Cuzco tuumikregioonis ning impeeriumi neljas provintsis ligikaudu kuus miljonit inimest.


Peamiselt on toonaste hispaania kroonikute kirjelduste alusel peetud inkade edu võtmeks verist vallutustaktikat. Tihti seostatakse nende võimu hüppelist kasvu regioonis neile 15. sajandi alguses kallale tunginud chaca'de sõjaväe puruks löömisega. Ent erinevate narratiivide kohaselt ei peatunud inkad sellega, haarates enda valitsuse alla järjest enam naabruses elavaid hõime. On aga kaheldav, et hispaanlased inkade ajaloost objektiivse pildi maalisid. Pigem oli vallutajate huvides kujutada põlisrahvaid verejanuliste metslastena.


Ajaloolased on seega hakanud järjest enam kasutama erinevaid teadusharusid ühendavaid meetodeid, mis võimaldavad hankida kallutatud maailmavaatest mõjutamata teavet. Värskelt ilmunud uurimuses võtsid Valerie Andrushko ja Elva Torres inkade vallutussõdade käigus hukkunute arvu hindamiseks abiks pigem kriminalistikast tuntud meetodid. „Ma arvan, et (väljakaevamistel) leitud skelettide vigastuste hindamine on paljude tekkida võinud väärarusaamade kummutamiseks elutähtis,“ sõnas Andrushko ERR-le.


Andrushko ja Torres võtsid vaatluse alla 454 skeletti. Inkade valitsusaja suhtelise vägivaldsuse määramiseks kaasasid nad inkade tuumikalast kuni 150 kilomeetri kaugusele jäävaid leiupaiku. Vanim üheteistkümnest oma- taolisest oli pärit inkade-eelsest ajast 7. sajandil, mil noorima matmispaiga vanuseks hinnati veidi alla 500 aasta. Sõjalises konfliktis hukkunute eristamiseks võttis teadlastepaar lähtepunktiks surmavad peahaavad, mis olid tekitatud kas nuiadest, sõjakirvestest ja teistest perioodi traditsioonilistest relvadest. Väiksemaid vigastusi oleks raske eristada inkade rituaalsest vägivallast.


 Kondid ja detektiivitöö. Mil esimesed kaks kolju pragunemisega lõppenud traumat on kaasa toonud surma, leidub parempoolseimal märke taastumisest ning paranemisest. V. Andrushko and E. Torres/American Journal of Physical Anthropology 2011

Tegelikult oli tõenäolistelt sõjalistes konfliktides tekkinud vigastuste arvu väiksus suhteliselt üllatav,“ tõdes Andrushko. Enne inkade võimule tulekut, aastatest 600-1000 pärit koljude uurimisel avastati tappev peavigastus ainult ühel 36 skeletist. Inkade suguharu aeglase kasvu perioodil 1000-1400 aastal kasvas tapvate traumade hulk 2,5%-ni (viis indiviidi 199-st). Järgnenud impeeriumi aastatel 1400-1532 kasvas sõjas tapetute hulk 17-ni 219 indiviidist (7,8%). Näitajat inkade poolt kontrollitava ala rohkem kui kahekordse kasvuga võrreldes on see toonast sõjakunsti taset arvestades siiski suhteliselt väike.


See viitab omakorda, et inkad kasutasid sõjalisi meetodeid territooriumi laiendamiseks arvatust vähem. Fakt ei tähenda muidugi, et laienemine oli ainult rahumeelne. Mõnede kroonikate kohaselt kasutasid inkad agressiivset diplomaatiat. Diplomaatiliste lepingute sõlmimisel viibis tihtipeale läheduses ka inkade sõjavägi. Samuti oldi halastamatud arvatavate mässude mahasurumisel. Mil pealinna Cuzco lähedastes leiupaikades ning mõnedes äärealade piirkondades puudusid tõsiste peavigastustega skeletid impeeriumi ajastust täielikult, avastati 70% peatraumaga indiviididest vaid kahest leiukohast.


Siiski ei ole uurimus ideaalne. Lõppkokkuvõttes on analüüsitud skelettide hulk veel suhteliselt väike, eriti inkade domineerimise eelsel ajastul. „Üle-eelmise aastatuhande leiukihist avastatud näidiste hulk on  veel järelduste tegemiseks liiga väike,“ mõtiskles Andruskho. Samuti on vaja kaasata Cuzco-st veelgi kaugemale jäävaid leiukohti, mis kroonikate kohaselt puhtalt sõjalise jõuga vallutati. „Leidub palju rohkem fantastilisi inka perioodi leiukohti, mis meile lisainformatsiooni anda võivad. Väga võimalik, et me leiame veel „kuumemaid kohti,“ loodab antropoloog.


Valerie Andrushko ja Elva Torrese uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.


Kõigepealt, kas enamik Hispaania ajalooallikatest viitavad, et inkade ekspansioon rajanes pigem sõjategevusele ning kas kroonikute seas esines ka mõõdukamaid vaateid?

Tegelikult erinevad kroonikad suhteliselt palju ning nendes käsitletakse sõjategevust erineval määral, kuigi seda mainitakse kõigis. Nii rõhutab mõõdukama vaatenurga esindaja piiskop Bartolomé de las Casas, et inkad kasutasid impeeriumi loomiseks pigem liite ning veenmisoskust. Seevastu Pedro Sarmiento de Gamboa'd, kes oli küll kirjeldustes äärmiselt üksikasjalik, survestati tõenäoliselt kujutama inkasid verejanuliste türannidena, et Hispaania valitsuse tegevust nende vallutamisel õigustada.

Mil määral viitavad tulemused, et Inkade Impeeriumi laienemine tugines pigem ähvardustele ning oskuslikule diplomaatiale, muutes otsese sõjalise konflikti viimaks hädaabinõuks?

Tulemused viitavad tõepoolest, et inkad kasutasid vallutustaktika asemel pigem poliitilisi liite, veretuid võimuhaaramise ning ideoloogilisi kontrollimeetodeid. Kuigi nähtud vigastused viitavad, et esines ka sõjalisi kokkupõrkeid, on see ainult väga kompleksse ja nüansside rikka strateegia üks osa.

Milline vaade Sul endal enne uurimust oli? Kas Sa ootasid, et sõjategevuse ulatus oli piiratud või olid tulemused Inkade Impeeriumi perioodi suhtes veidi üllatavad?

Tegelikult oli tõenäolistelt sõjalistes konfliktides tekkinud vigastuste arvu väiksus suhteliselt üllatav. Eriti arvestades, et ühelt poolt on meie valduses kirjeldused, milles räägitakse lahingutest, milles hukkus tuhandeid. Ent samas on paljud arheoloogid kinnitanud, et inkade taktikaline arsenal oli suhteliselt lai. Meie uurimus toetab seda vaatenurka. Seega, tundub, et inkade sõjategevuse ulatus tundub nihkuvat järjest mõõdukama hinnangu suunas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: