"Võid ise ette kujutada, mis sinu elukohas juhtuks, kui seal sajaks vihma tavapärasest poole vähem ja niimoodi enam kui sada aastat järjest," märkis Cambridge'i ülikooli paleoklimatoloog Nick Evans, ajakirjas Science ilmunud uurimuse juhtivautor. Nüüdisaegsete niisutussüsteemide ja teiste tehnikaimedeta võiski pikk põud kehtiva ühiskonnakorralduse kokku kukkumisele hoogu anda või olla isegi sõltuvalt piirkonnast selle algpõhjus.

Sajandeid püsinud maiade tsivilisatsiooni allakäigu täpsete põhjuste üle on vaieldud aastaid. Muu hulgas on nähtud sellena ülerahvastatust, vallutajate sissetungi, sisemist võimuvõitlust, liigset metsaraiet, muutuvaid ilmaolusid või nende kombinatsiooni. Kokku on pakutud välja enam kui 80 hüpoteesi.

Esimene selge põuaperioodile viitav signaal 2000. aastate alguses. Evansi ja tema kolleegide töö võimaldab öelda 8. sajandi lõpus ja 9. sajandi alguses toimunud sündmuste kohta midagi selgemat "Teadsime juba varem, et klassikalist maiade hilist perioodi iseloomustasid rängad põuad. Nüüd saame öelda midagi selle kohta, kui rängad need olid. Tulemuste alusel vähenes piirkonnas sademete hulk võrreldes nüüdisajaga 41–54 protsenti. Kõige hullematel aastatel sadas vihma praegusega võrreldes 70 protsenti vähem.

Töörühm lähtus sademete hulga määramisel kuival perioodil Chichancanabi järve põhja moodustunud kipsist. Sadestudes talletuvad mineraalis vahel erinevat sorti molekulid, sh vee molekulid. "Sisuliselt on tegu vee-fossiilidega," selgitas Evans. Töörühm leidis meetodi, kuidas molekulid kipsist kätte saada ja määras seejärel, kui palju leidub seal erinevaid isotoope. Põua ajal aurustuvad eeskätt kergemad isotoobid. Seega, mida rohkem leidus kipsis raskemaid vesiniku ja hapniku teisendeid, seda rängem oli sel aastal valitsenud põud.

Põua enda tekkepõhjus jääb ebaselgeks. Maiade tsivilisatsiooni häving langeb kokku keskaja sooja perioodi algusega, mida seostatakse seismoloogiliselt rahulikuma perioodiga. Seeläbi leidus atmosfääris vähem vulkaanilist tuhka. Samuti kasvas päikeseaktiivsus. Samal ajal on eelnevalt leitud, et sademete hulga vähenemist võis võimendada üleraie. Metsade pindala vähenemine vähendab tüüpiliselt õhus leiduva niiskuse hulka ja suurendab seda endas hoidva pinnase erosiooni. Õhuniiskus oli maiade tsivilisatsiooni allakäigu ajal praegusest 2–7 protsenti väiksem

Teisalt ei paku pikk põuaperiood töörühma sõnul maiade tsivilisatsiooni allakäigule ammendavat selgitust. Mõned lõunapoolsemates piirkondades asuvad linnad ja külad jäeti maha juba ammu enne selle saabumist. Igal juhul ei tulnud pikk põud maiadele kasuks. "Sellel on potentsiaali tekitada mitmeid teisi probleeme, mis tsivilisatsiooni löögi täiendavalt alla seab," lisas Evans. Nüüdisajal sademete hulga vähenemisel tema hinnangul tänu kaasaegsele tehnikale siiski sedavõrd suurt mõju poleks ja tsivilisatsioon kliimamuutuste mõjul täielikult kokku ei kukuks.

Yucatani poolsaarel elanud maiad rajasid linnu, tegid põllusaagi tõstmiseks astronoomilisi vaatlusi, kasutasid keerukat matemaatikat ja mõnedel nende rajatud monumentidel kirjeldatakse isegi miljonite aastate pärast aset leidvaid taevaseid sündmusi. Kokku elas maiade linnades ja külades kõrgajal kuni 19 miljonit inimest.