Soojenev kliima võib suurendada vägivallajuhtumite arvu
Ajakirjas Science ilmunud kliimamuutuste ja konfliktide vahelisi seoseid käsitlevate uurimuste vaheanalüüsi kohaselt võib aastaks 2050 prognoositava temperatuuritõusu korral kasvada etniliste ja usuliste konfliktide hulk teatud piirkondades 50% ja vägivaldsete kuritegude arv 16% võrra. Analüüsis rakendatud meetodid tekitavad aga kriitikute seas küsimusi.
Võimalik seos normist kõrvale kalduvate ilmaolude ja inimkonfliktide vahel on sotsiaalteadlasi juba pikalt paelunud. Vähemalt näib see kehtivat rohujuure tasandil. Hüpe vägivaldsete kuritegude ja mõrvade hulgas näib käsikäes käivat tavapärasest palavamate ilmadega. Pikemaid põuaperioode on seostatud etniliste konfliktide arvu kasvuga. Seeläbi huvitas Solomon Hsiangi töörühma, kas ilmaekstreemumite sagedust kasvatavas soojemas maailmas võiksid paika pidada sarnased seosed.
Hsiang võttis aluseks tuhat nähtust erinevatest aspektidest käsitlenud teemakohast uurimust. Ebapiisava andmete hulga tõttu vähenes nende arv aga paarisajani. Neist omakorda olid mitmed tööd võrdleva iseloomuga, kus keskenduti erineva kliimaga piirkondade vägivallajuhtumite hulgale. Ent taolise käsitluse puhul on raske eraldada kultuurilisest taustast lähtuvaid tegureid kliimaga seonduvatest mõjuritest. Välistustöö tulemusena vähenes valim lõppkokkuvõttes 61 uurimuseni, millest valdav enamik oli avaldatud pärast 2009. aastat.
Sellele vaatamata õnnestus vaheanalüüsi haarata kõik suurema asustustihedusega piirkonnad ja seal kuni viimase kümne tuhande aasta vältel toimunud muutused. Kaugemat ajalugu käsitlevates töödes olid peamises fookuses riikidevahelised konfliktid ja poliitiliste kordade kokkuvarisemine. Lähiajalugu käsitlevates töödes lisandus ka üksikisiku tasandil toimuva vägivalla aspekt nagu mõrvad, vägistamised ja kallaletungid.
Erinevatest kliimavöötmetest ja regioonidest pärinevate andmete standardiseerimiseks arvutas töörühm sademetehulga ja temperatuuri hälbe piirkonnale muidu iseloomulikest näitajatest. Mida suurem standardhälve on, seda enam see keskmisest erineb. Töörühm leidis, et ühe standardhälbe suuruse erinevuse kohta kasvas vägivaldsete kuritegude hulk keskmiselt 4% ja gruppidevaheliste konfliktide arv 14%.
Standardhälve piirkonnale iseloomulikust temperatuurist aastal 2050. Hsiang et. al/Science
Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu kliimaprognooside kohaselt võib see aastaks 2050 kasvatada mõningates piirkondades laiemate etniliste konfliktide hulka rohkem kui 56% ja vägivaldsete kuritegude arvu 16%. Kuigi konfliktide arvu kasvatavad ka põuad ja üleujutused, on nende mõju võrreldes temperatuuritõusuga siiski tunduvalt väiksem. Hsiangi leitud seos näib kehtivat nii arengumaades kui tööstusriikides.
Samas ei üritanud töörühm leida ühest mehhanismi, mis inimesi tavalisest kuumema ilma mõjul vägivaldsemalt käituma paneb. Lisaks on uurimusse skeptiliselt suhtuvate teadlaste hinnangul vähetõenäoline, et näiteks Maiade tsivilisatsiooni lagunemise ja juhtumite arvu, kus pesapallimängus söötjad lööjat sihilikult tabada üritavad, kasvu vahel üleüldse paralleele tõmmata saab.
Lisaks on juba viimastel aastakümnete põhjal märgata anomaaliaid, mis mudeli ennustustega kokku ei lange. Sahara-taguses Aafrikas on tsiviilkonfliktide arv vaatamata märgatavatele kliimamuutustele vähenenud. Viimaks pole Hsiang astunud piisavaid samme, et kindlustada uurimuste valimi vastavust reaalsele maailmale, misläbi võivad vägivallajuhtumite arvu ja kliimamuutuste vahelised seosed olla võimendatud.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.
