Stalagmiidid osutasid maiade hävingu põhjusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is.
Maiade poolt kivisse raiutud skulptuurid Belize'is. Autor/allikas: Reuters/Scanpix
Priit Ennet

Teadlased uurisid Kesk-Ameerikas Belize'is ühes pimeda koopa põrandal kõrguvaid tornjaid stalagmiite, mis heitsid uut valgust kunagise võimsa maiade tsivilisatsiooni mõistatusliku ja üsna äkilise hävingu loole. 

Maiade kõrge tsivilisatsioon varises kokku millalgi aastate 800 ja 1000 vahel. 

Douglas Kennett ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Ülikoolist mõõtsid Yok Balumi koopa stalagmiitides leiduvaid hapnikuisotoope. Stalagmiidid kasvavad, kui koopalaest tilgub vett, milles lahustunud mineraalained kuhjuvad põrandal torni. Stalagmiidid on kasvanud mitu tuhat aastat ja kui nende kihte täpselt uurida, siis võib peene analüüsi abil möödunud aegade kohta mõndagi teada saada. Hapniku isotoopide järgi näiteks võib järeldada, kui palju mingitel ajajärkudel on koopa kohal maapinnale vihma sadanud. 

Ja nüüd kirjutavad Kennett ja kaasautorid ajakirjas Science, et maiade rahvaarvu teadaolev kasvuaeg aastail 440 kuni 660 paistab jäävat just vihmarohkesse ajajärku. 

Seejärel aga saabus suurte põudade ajastu, mil põllutoodang langes, ühiskond killustus ja lõpuks mandus täiesti. 

Kõige suurem põua-aeg jääb aga juba maia tsivilisatsiooni kokkuvarisemise järgsesse perioodi, aastaisse 1020 kuni 1100. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: