Inimesed muutsid õhustikku sajandeid enne tööstusrevolutsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Quelccaya liustik.
Quelccaya liustik. Autor/allikas: Edubucher/Wikimedia Commons

Mitteametliku geoloogilise ajastu antropotseeni alguseks loetakse reeglina tööstusrevolutsiooni. Lõuna-Ameerika liustikku uurinud maateadlased märgivad aga, et inimesed suutsid atmosfääri märgatavalt reostada juba sadu aastaid varem. Konkistadooride hõbedajanu kasvatas Andide mäestikus hüppeliselt õhus leidunud plii hulka juba 16. sajandil.

Paolo Gabrielli Ohio osariigiülikoolist keskendus kolleegidega Quelccaya liustikule, mida võib pidada suurimaks troopikavöötmes asuvaks liustikuks maailmas. Tosina aasta eest kogutud jääpuursüdamik andis aimu, kuidas on atmosfääri keemiline koostis muutunud viimase 1200 aasta vältel. Ükskõik, mis parasjagu õhus lendleb, jätab vältimatult oma jälje ka liustikesse. Näiteks on Gröönimaalt kogutud jääpuursüdamike uurimisel saadud aimu vana-kreeklaste ja -roomlaste maagi sulatamise algusest.

Gabrielli oletas, et midagi sarnast võib näha Lõuna-Ameerika liustikes. Ta ei pidanud pettuma. Töörühm leidis, et jäljed metallide sulatamisest saavad alguse 1480. aastast. Liustikes võis näha vismutijääke. Inkad kasutasid metalli pronksisulamites, millest valmistatud esemeid on leitud näiteks Machu Picchust. Peale vismuti ei täheldatud aga ühtegi jääkelementi. Viimane vihjab, et inkade tekitatud reostus oli tühine.

Oluline muutus leidis aset pool sajandit hiljem seoses eurooplastest maadevallutajate saabumisega. Mandri põhiliseks tööstusharuks sai hõbeda sulatamine. Hispaanlased kasutasid nii koduriigist sissetoodud kiviahje kui tuhandeid kohalike huayras'id. Liustikus hakkas plii suhteline sisaldus tõusma 1540. aasta paiku. Ent see oli alles algus.

Hispaanlased võtsid 1572. aastal kasutusele amalgaamimisena tuntud sulatustehnika. Amalgaamimine võimaldas hõbedat eraldada isegi suhteliselt ebakvaliteetsest maagist, mis sisaldas pliid rohkem kui hõbedat. Kuna tehnika nägi ette maagi peeneks jahvatamist, kasvas hüppeliselt ka õhus leiduva plii ja hõbeda hulk. Aastatel 1450-1900 tõusis liustikus talletunud plii ja antimoni suhteline sisaldus vastavalt kaks ja 3,5 korda.

Märkimisväärset langust võis märgata alles 1830. aasta paiku, mis langeb kokku hispaanlaste valitsusajale lõpu teinud iseseisvussõjaga. Ent see oli vaid ajutine. Järgmisel sajandil hakati kaevandama mitmeid uusi metalle, näiteks molübdeeni. Atmosfääris leiduva hõbeda hulk jõudis järgneva saja aastaga kolmekordistuda, molübdeeni tase kasvas enam kui kaks korda, sarnaselt kahekordistus plii ja vase suhteline sisaldus.

Kuigi jääpuursüdamik annab mõista, et valdav enamik reostusest pärineb 20. sajandist, vihjavad tulemused autorite sõnul, et inimesed mõjutasid piirkonna õhustikku oluliselt juba 240 aastat enne tööstusrevolutsiooni. Nõnda võiks väita, et antropotseen sai planeedi erinevate piirkondades alguse erineval ajahetkel.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PNAS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: