Anina Gilgen Zürichist Šveitsi Konföderatsiooni Tehnikakõrgkoolist ETH ja ta kolleegid andsid Rooma riigi maakasutusandmete põhjal arvutusliku hinnangu, kui palju põllumajandusest, töökodadest ja eluasemetest õhusaastet võis tulla.

Peamiselt tekkis saastet põlemisel. Suitsus sisalduvad väikesed tahmaosakesed toimivad soojuslõksuna ja teevad õhu soojemaks, orgaanilise süsiniku osakesed aga hajutavad päikesevalgust ja jahutavad õhku.

Metsaraie ja muud maakasutusmuutused tõid Gilgeni ja kolleegide hinnangul kaasa õhutemperatuuri kasvu kuni 0,15 °C kraadi võrra. Kuid õhusaaste mõju oli summaarselt jahutav ja korvas ka maakasutusmuutuste soojendava toime kuhjaga.

Gilgen ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Climate of the Past, et Euroopa kliima jahenes roomlaste tegevuse tagajärjel vähemalt 0,17 °C kraadi, aga võib-olla ka kuni 0,46 °C kraadi, olenevalt sellest, kui palju roomlased tegelikult õhku saastasid.

Gilgen ei usu, et jahenemisel Rooma ühiskonnale mingi märgatav mõju oli. Samal ajal oli Euroopa kliima looduslikel põhjustel tavapärasest soojem, ja inimtegevus lihtsalt võttis seda looduslikku soojenemist natuke vähemaks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.