Laamasõnnikuga väetatud mais aitas inkadel impeeriumi rajada.

Kuidas sai sadu aastaid Lõuna-Ameerikas domineerinud inkade tsivilisatsioon õitseda Peruu Andide külalislahkusetul mägismaal?

Vastus tundub peituvat Peruu Andidest välja kaevatud järvemuda setetes: selleks on laamasõnnik.

Lõuna-Ameerika kõige olulisemaks põllukultuuriks on mais. Maisikasvatus võimaldas inimestel kütt-korilase eluga lõpparve teha ning hakata põllupidajateks. Headel saagiaastatel oli neil aega metalle kaevandada, kultuuri arendada ning naabritega sõdu pidada.

Eri paikades toimus üleminek põllumajandusele erinevatel aegadel. Peruu Andides asuva kindluslinna Ollantaytambo lähedusse jääva väikese järve põhjamuda analüüsid näitasid, et vähemasti seal hakati põldu harima umbes 2700 aastat tagasi.

Peruu Andide uurimise instituudi bioarheoloogi Alex Chepstow-Lusty juhitud uuring näitab, et sel ajal ilmus järsku järve põhjamudasse maisi õietolm. Kuni selle ajani toitusid inimesed ilmselt peamiselt metsaandidest, näiteks tšiili hanemaltsast.

Kuigi tšiili hanemaltsa seemned on populaarne kaup tänapäeva ökopoodides, siis nende abil ei oleks olnud võimalik elus hoida suurt ja jõudsalt kasvavat tsivilisatsiooni. Mais seda võimaldas.

Laamade põlluramm

Miks põllukultuur seal 3500 meetri kõrgusel Andides nii kiiresti esile kerkis?

Chepstow-Lusty sõnul aitas kaasa ka kliima ajutine soojenemine, kuid eelkõige siiski laamasõnnik.

Järvemudast võetud puursüdamike analüüs näitas, et umbes samal ajal, kui mutta tekkisid maisi õietolmu jäljed, kasvas ka pinnaselestade säilmete hulk. Need pinnases elavad putukad toituvad loomade väljaheidetest, sealhulgas laamasõnnikust. Laama on selle piirkonna põlisasukas, kes kodustati umbes 3500 aasta eest.

Umbes 2700 aastat tagasi järvemudas tekkinud lisakogus pinnaselesta säilmeid viitab, et mägismaale oli järsku siginenud palju laamasid, kelle väljaheidete peal hakkas õitsema ka pinnaselestade populatsioon.

Ilmselt kasutati laamasõnnikut põldude väetamiseks ning sealt imbus see järvevette.

Chepstow-Lusty sõnul olid laamapabulad tsivilisatsiooni edenemise põhjus. Tänu sellele, et oli olemas küllaldaselt orgaanilist väetist sai toimuda laiaulatuslik üleminek põllumajandusele. See omakorda lõi aluse ühiskonna arengule. 

Maisi saab teistest kohalikest toiduainetest kauem säilitada ning see on ka palju energiarikkam. Seda saab ladustada ja transportida pikkade vahemaade taha ning sellega on võimalik kaubelda, mis muudab selle impeeriumi jaoks ideaalseks toiduaineks.

Inkade tsivilisatsioonil, mis oli suurim maisile tuginev ühiskond, võttis haripunkti saavutamine peaaegu kaks tuhat aastat aega, kuid ilma sõnniku ja maisi revolutsioonita poleks nad Chepstow-Lusty sõnul sinnani kunagi jõudnudki.