Esimene eestlasest Antarktika ekspeditsioonijuht: hirmu pole aega tunda ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Antarktika avastas esmakordselt Saaremaalt pärit baltisakslane Fabian Gottlieb von Bellingshausen juba 200 aasta eest, esimesel eestlasel avanes aga võimalus Antarktika retke juhtida alles hiljuti.

Antarktika pisikuga nakatus Tisler juba lapsena. "Tädimees Enn Kaup käis seal juba Nõukogude ajal mitu korda. Siis ma kuulasin väikese poisina suu ammuli neid põnevaid lugusid – kusagil on selline koht, kus võib-olla päike üldse looja ei lähegi mitu kuud järjest, aga siiski lumi sillerdab seal. Ja on pingviinid," laiendas meteoroloog saates "Pealtnägija".

2006. aastal kaitses Tisler teadaolevalt esimese eestlasena doktorikraadi meteoroloogias, tehes täpsemaks kliimamudeleid ja ilmaennustamist. Sealt edasi oli Soome Meteoroloogia Instituudi teadlasena loogiline jätk, et 2010. aastal jõudis Tisler oma lapsepõlveunistuseni ja võttis ette oma esimese Antarktika retke.

"Ma valmistusin selleks päris hoolikalt ette. Kuna mul oli vaja seal üsna palju ka teaduslikku aparatuuri kaasa võtta ja ma teadsin, et kohapeal on poodidega on väga kitsas, aga kui midagi katki läheb, siis kuidas sa seal remondid, siis püüdsin dubleerida üsna palju asju," meenutas Tisler.

Mitu kuud kestvaks ekspeditsiooniks võetakse kaasa ka kogu söök, lisaks veel muu teaduseks ja eluks vajalik. Hiljem tuuakse kõik jäätmed alates prügist lõpetades uriiniga tagasi asustatud mandritele. Antarktikas on keelatud igasugune militaartegevus ja kaevandamine, lubatud on ainult teadustöö.

Kokku on polaarjaamu Antarktikas 42 riigil, Eesti nende sekka ei kuulu. Soomlaste tänavu 30 aastaseks saanud polaarjaam on pisike, mahutab maksimaalselt 21 inimest. Teistest töötavatest jaamadest asub see sadade kilomeetrite kaugusel. Soome esindusse lennatakse venelaste Novolazarevskaja jaama juurest edasi kolm-neli tundi tuhande kilomeetri kaugusele väikese lennukiga.

Teadlasest ekspeditsioonijuhiks

Enne Soome polaarekspeditsiooni juhiks saamist käis Tisler Antarktikas teadlasena viis korda ja viis aastat tagasi talveperioodil sakslaste uurimislaevaga Polarstern. Siis valitses lõunapoolusel polaaröö ning lõputu pimedus. "Ega seal päris lõbus ikka ei olnud. See vaene laevake ikka nägi päris kõvasti vaeva. Kohati oli niimoodi, et ta ei saanud ei edasi ega tagasi," sõnas Tisler. See ei takistanud teadustöö tegemist.

Tisler kogus droonidega kuni kahe kilomeetri kõrgusel ilmaandmeid. Iga hetk pidi valmis olema, et tekib ootamatu jäälõhe ning tüürimehelt tuleb käsk laevale tormata. Kõige kriitilisematel hetkedel langes tajutav temperatuur koos tuulega kuni -60 kraadini. "Selliseid mõõtmiskampaaniaid on tehtud maailmas minu teada ainult vist kaks. [...] Silmad kippusid vahel külmuma ja arvuti külmus ära. Ja siis kõiksugu muud hädad ka, aga lõpptulemus oli super minu meelest," märkis meteoroloog.

Polaartalve ekspeditsiooni kõige kriitilisemad hetked tekkisid hetkel, kui haigestus üks Tisleri üks kolleegidest nii tõsiselt, et lahkumise peale pidi mõtlema terve meeskond. Kõik 49 teadlast pakkisid oma uurimisaparaadid kokku ja hakati organiseerima evakueerimist.

Teisisõnu oli enne Soome polaarekspeditsiooni juhiks saamist Tisler väga lähedalt näinud, mis tähendab, kui asjad lähevad ekstreemsetes oludes väga viltu. Eestlase juhtimisel maanduti Soome polaarjaama juures eelmise aasta detsembri alguses, meeskonnas kaheksa liiget teiste seas ka arst ja kokk.

"Alguses me sulatame lumest vett. [...] Kusagil võib olla detsembri keskpaigas, siin jää kihtide vahel tekib mageda vee järv, kus me puurime augu sisse ja pumpame välja seda vett," meenutas meteoroloog.

Ühe korraga varuti vett umbes tonni jagu ja nii tavaliselt kaks korda nädalas. Kaasa toodud kraamist valmistas süüa kokk, kellel oli pühapäev vaba päev. Ssiis olid pottide ning pannidega ametis teadlased. Kuna värskest söögikraamist on jäisel mandril puudus, kasvatasid teadurid akna peal salatit

Igal inimesele oli magamiseks privaatne väike tuba. Õhtuti käidi saunas ja põhjamaade inimestele omaselt harrastati ka jääsuplust. Kaks ja pool kuud kestva ekspeditsiooni sisse jäid ka jõulud ja aastavahetus.

Antarktika missioonil ametlikult vaba aega ei ole ja soodsate ilmaolude korral tehakse pidevalt teadust. Jaamast käidi kuni kümne kilomeetri kaugusel erinevaid mõõtmisi tegemas – koguti ilmaandmeid, infot pilvede ja lume kohta, analüüsitakse helivõnkeid. Põhimõtteliselt uuriti kõike, mida võimalik.

Ühe uurimistöö käigus leiti näiteks infot mandril miljonite aasta eest vohanud taimestikust. "Üks näide sellisest kenast fossiilist,taimestikust, mis on olnud, on fossiil, millel on vanust üle saja pikalt üle saja miljoni aasta. See on näha, et kunagi on ka seal kandis taimed kasvanud. Võib-olla isegi dinosaurused ringi jalutanud," mõtiskles Tisler.

Hirmu pole Tisler Antarktikas kunagi tundnud. "See on vale koht, kus hirmu tunda. Aukartust peab olema küll, kui oled sellises kohas sellises situatsioonis. Antarktika loodus [...] on ükskõikne. Ta ei hooli sellest inimesest eriti. Ta [,,,] elab oma elu ja meie oleme seal ainult külalised," lisas meteoroloog.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: