Kosmosepsühholoog Andres Käosaar on parasjagu Kuningas George'i saarel Poola jaamas, polaarteadlane Priit Tisler hoopis Kuninganna Maudi maal. Kui 30-aastane Käosaar viibib lõunamandril esimest korda ning uurib lihtsalt öeldes üksindust, siis 59-aastane Tisler on omamoodi Eesti rekordimees ning töötab Antarktikas juba 11. korda. Praegu on ta seal asuva Soome uurimisjaama juht.

Kuna Antarktikas esinevad maakera kõige äärmuslikumad ilmastikunähtused, käiakse seal peamiselt Eesti mõistes talvel, kui Antarktikas on suvi. 

Priit Tisler elab jaamas nimega Aboa. "See on Baaseni Nunataki nõlval olev Soome teadus-uurimisjaam, selle kõrval on Rootsi jaam Vasa ning koos nad moodustavad Nordeski baasi. Rootsi jaam on praegu tühi, aga ega ka Soome jaamas palju inimesi ole. Praegu on siin ainult viis inimest. Võrreldes näiteks ameeriklaste jaamaga, kus suveperioodil on 1500 inimest, see on hoopis teine maailm," sõnas ta. 

Kui Tisleri esimesed reisid keskendusid ainult teaduse tegemisele, siis alates 2018. aastast on ta Soome polaarjaama juht. See tähendab, et ta tegeleb sisuliselt kõigega, päikesepaneelide paigutamisest kütuseveoni. 

Kui kuninganna Maudi maal tõmmati Priit Tisleri auks lipp masti detsembri keskel, siis ligi 2000 kilomeetrit lääne pool, Kuningas George'i saarel, hakati Andres Käosaare auks Eesti lippu õmblema alles paari nädala eest . "Arvan et see on esimene Eesti lipp, mis on Arctowski jaamas 49 aasta jooksul lehvinud," ütles Käosaar. 

Tartu Ülikooli lõpetanud, aga peamiselt Ameerika Ühendriikides teadustööd tegev Andres Käosaar uurib seda, kuidas inimesed tulevad toime ekstreemsetes tingimustes pinge ja eraldatusega. Jaanuaris saabus mees sama teema raames esimest korda lõunamandrile.

"Maandusime Antarktikas Tšiili Escudero baasi lähedal ning see oli veider: lennurada on vulkaanilise kivi klibu peal, astud maha ning seal ei ole mitte midagi, ei mingit lennujaama ega normaalset hoonet. Siis pandi meid bussi peale ning viidi kaldale, kus kohe mere ääres olid kuue erineva riigi paadid. Laevad tulid, et inimesed peale võtta ja ära viia. Käis suur sagimine ning samal ajal kakerdasid pingviinid kohe kõrval. See oli täiesti müstiline," meenutas Käosaar. 

Käosaar valis sihtkohaks kuningas George'i saare, sest see on muule maailmale ligipääsetavam. Nõnda on seal kümne erineva riigi uurimisjaamad ehk suveperioodil on kohal ligi 500 inimest. Kolme nädala jooksul jõuab ta külastada üheksat jaama, intervjuu toimumise ajal oli Käosaar parasjagu Poola jaamas. "Antarktikasse tulles ootad, et oled isolatsioonis, aga meid on siin jaamas praegu 40 inimest," ütles ta.

Osa tema tööst on jälgida, mis ümberringi toimub ning kuidas inimesed toimetavad. "Näiteks, kui on mingi eriolukord, oleme saanud jälgida, mida inimesed teevad ja kuidas arutelu käib. Poola jaam on tsiviiljaam ehk siin ei ole militaarset hierarhiat. Siin on küll liider, aga selle aasta ekspeditsioonijuht on Antarktikas esimest korda ning tal pole palju juhtimiskogemust," kirjeldas Käosaar rühmadünaamika uurimist. 

Käosaare sõnul on tema jaoks senimaani olnud kõige üllatavam see, kui kiiresti inimene harjub uute oludega. "Mul on täna 15. päev. Kui uksest välja astun, on küll lahe vaadata taamal liustikke, aga mõnes mõttes kehitan õlgu ning mõtlen, et järjekordne päev ehk siis kahe nädalaga muutub kõik väga normaalseks," lausus ta. 

Varem on kõige rohkem korraga Antarktikas olnud teadust tegemas 1969. aastal, kui seal viibisid neli eestlast: Mati Kask, Enn Kreem, Andres Tarand ja Andres Sööt.