Praeguseks, kui Eestis on e-valimisi korraldatud juba üle kümne aasta, ei erine e-hääletajate profiil enam millegi poolest paberil hääletajatest. E-valimiste uurimisega tegelev Solvak tõdes, et mõlema hääletusviisi esindajad on väga sarnased: nad kuuluvad enam-vähem samasse vanusegruppi ja neil on enam-vähem sama suured sissetulekud.

Seega ei vasta tõele oletus, et mõne erakonna valijad on pigem e-valijad ja saavad just e-häälte toel rohkem hääli kui teised.

Solvak on kolleegidega uurinud ka 2013.–2015. aastal e-hääletanud inimeste anonüümseid logisid. Uuringust selgus, et paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega.

Veel nähti huvitavaid perekondlikke hääletamismustreid ja tugevaid tõendeid selle kohta, et eestimaalased kipuvad internetis koos kaaslasega hääletades hääletusprotsessi teineteisega jagama. Ligi 45 protsendil juhtudest, kus kaks e-hääletajat kasutasid sama IP-aadressi, laekusid hääled üksteisele väga lähestikku, mahtudes 10 minuti piiridesse.

Üldse defineerisid uurijad selles uuringus kooshääletajateks 7–8% kõigist e-hääletajatest. Solvaku sõnul on see protsent üllatavalt väike.

Neil juhtudel, kus paarid koos hääletatavad, annab sagedamini esimesena hääle mees ja teisena naine. Selline muster kehtis 58 protsendil kõigist erisoost koos hääletanud paaride puhul.

Uurijad järeldavad, et elektroonilised hääletusvõimalused ei tee valimisi vähem sotsiaalsemaks, kuid muudab hääletusetoimingu saladusnõude valikuliseks.