Näiteks on sarnane keskkond olemas juba Soomes, Aserbaidžaanis, Namiibias ja Fääri saartel.  

Praegu pakutakse Eestis üle X-tee ligikaudu 2700 e-teenust. Tänaseks on selle rohkem kui viieteistaastase ajaloo jooksul töödeldud üle nelja miljardi teenuse päringu.  

Samas on X-tee potentsiaal palju suurem. Näiteks võiks see olla eri teenuste pakkumise kõrval ka suurepärane andmeallikaks e-riigi leviku ja toimimise mõistmiseks. Tulevikus võiks keskkond pakkuda teisigi riigi teenuseid uuel viisil. See võiks prognoosida inimese teenuse tarbimise vajadust tema varasema ajaloo ja temaga sarnaste inimeste käitumismustrite alusel.

X-teel pakutavate teenuste päringute anonüümseks muudetud logid lubavad vaadata, kuidas Eesti inimesed on kasutanud e-riiki tervikuna. Täpsemalt seda, kuidas nad on tarbinud kõiki teenuseid, mis isikuga kuidagi seotud on.

Näiteks, kui me tahame teada, kui palju ja mis kodanikele avalikke teenuseid pakkuvad asutused on abi osutanud, ei pea me enam saja eri asutuse juurde seda küsima minema. Selle asemel näeme X-tee abil justkui kodanike liiklust ristmikul ,mis ühendab kõiki teid nende saja asutuse juurde.

Just selliste anonüümseks muudetud teenuste päringute logide analüüsimisega on tegelenud rühm Tartu Ülikooli teadlasi. Analüüsi tulemused ilmuvad ajakirja Telematics and Informatics märtsi numbris.

Suur logiandemete uuring

Selles uuringus analüüsiti 2003–2015 aastal ligi 2,1 miljardit logi, et mõista kes, millal ja kui kiirelt on meie e-riigi moodustavaid e-teenuseid tarbima hakanud. Nii tuli ilmsiks mitmeid huvitavaid fakte. Samas kinnitas see ka seda, mida juba varem e-riigi leviku kohta teada oli.

Enamus riigi poolt pakutavad (e-)teenused jagunevad kaheks:

• need on seotud inimese elukaarel toimuvatest sündmustest tuleneva vajadusega teatud teenuste järele – näiteks lapse sünd ja sellega seotud sotsiaal- ja meditsiiniteenused;
• need on iga-aastased korduvad sündmused – näiteks maksude deklareerimine.

Sellest tulenevalt tarbivad inimesed tüüpiliselt vaid kahe käe sõrmedel loendatavat teenuste arvu paaril päeval aastast – mediaan on kaheksa e-teenuse kasutamine kolmel päeval aastas.

Samas avanes logidest pilt, mis näitas, et juba 2015. aasta lõpuks tarbis igal päeval keskmiselt 2% kogu elanikkonnast mingit X-teel toimivat e-teenust.

Selle kõrval on üllatav aga e-riigi leviku pidev lineaarne iseloom. See ei ole uute tehnoloogiate kasutusele võtmise puhul kuigi tavaline. Nimelt on igasuguse tehnoloogia kasutuselevõtmisel levinud S-kujuline kasutuskõver, kus algselt läheb väga kaua aega, enne kui kasutajate osakaal suurenema hakkab.

X-tee logid näitasid, et e-riigi levik Eesti elanikkonna seas on olnud aga alates 2003. aastast sisuliselt pidev. See tähendab, et igal aastal on uute kasutajatena juurde tulnud keskmiselt 5% elanikkonnast ja juba 2015. aastal kasutas 50% kogu Eesti elanikest vähemalt ühel korral e-teenuseid.

See viitab, et Eesti elanikkond võttis e-teenuste kasutuse üle väga kiiresti ja loomulikult ning meil ei ole suurt vanuselist digitaalset lõhet, mida paljudes riikides kui e-teenuseid sisse viies kardetakse.

Samas on väike generatsioonide erinevust e-riigi kasutuselevõtus siiski näha. Üle aastate on kõikides vanusegruppides kasutajate arv kasvanud, kuid kõige levinum on e-riigi pakutavate teenuste kasutamine olnud 20–50 aastaste inimeste seas. Seda näitab ka allolev joonis.

E-teenuste kasutajate protsent antud vanuses koguelanikkonnast aastatel 2003–2015. (Allikas: E-governance diffusion: Population level e-service adoption rates and usage patterns. M. Solvak, T. Unt, D. Rozgonjuk, A. Võrk, M. Veskimäe, K. Vassil. Telematics and Informatics, 2019, 36: 39-54.)

Aga ka 65+ vanusegrupis on kasutamise kasv selgelt tõusnud. Nii et tänaseks kasutab näiteks 80-aastaste seas vähemalt 30% –  sisuliselt iga kolmas – korra aastas mingit Eesti e-riigi poolt pakutavat online teenust.

Igal juhul on pidev kasutajate juurdekasv, ja ka vanemate elanikkonnagruppide aeglane kuid järjepidev e-teenuste kasutamise kasv, märgiks sellest, et Eesti e-riigi edulugu ei ole särav PR-jutt, vaid suure ja mitmekesise kasutajaskonnaga reaalne fakt.

X-tee tulevik

Kuid logides on peidus vastused ka sellele, mil viisil saaks X-tee taolise süsteemi potentsiaali selle eduloo jätkamiseks tulevikus veelgi paremini kasutada.

Nimelt saab logide abil näha, millises ajalises järjestuses ja millistes klastrites meie kui kliendid tegelikult neid teenuseid tarbime. Juhul kui inimesed tarbivad näiteks viie erineva asutuse e-teenuseid teatud ajalises järjestuses koos, on see selge märk, et seda juhib mingi riigi poolt sellisel kujul märkamata jäänud eluline vajadus. Seda teades saaks viie teenuse asemel pakkuda inimestele vaid ühte teenust, mis neid kõiki kombineerib.

X-tee logid on unikaalne andmeallikas selliste varjatud nõudluse identifitseerimiseks elanikkonnas ning see võib olla abiks riigi poolt pakutavate teenuste tõhusamaks muutmiseks.

Miks mitte aga mõelda veel kaugemale ja püüda luua nn ennustavaid andmepõhiseid teenuseid. Kui Amazon püüab meie ja meiega sarnaste inimeste mineviku käitumise alusel ennustada meie võimalikke ostusoove ja teha vastavaid pakkumisi, siis miks ei võiks Eesti riik teha sama logiandmete alusel? Me ei peaks seda tegema selleks, et inimesi rohkem teenuseid tarbima suunata, vaid hoopis selleks, et vähendada vajadust nende järele.

Teiste inimeste teenuste tarbimise muster minevikus ütleb teatud tõenäosusega ka seda, millist e-teenust mina suure tõenäosusega varsti kasutan. Selle teadmisega võiks mulle teatud teenuste pakkumise vaikimisi automatiseerida ja hoida nii kokku minu ja riigi ajakulu tulevikus.