Doktoritöö: Eesti peab kaevama Helsingisse digitaalse tunneli ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: luckey_sun/Creative Commons

Eesti peaks elu mugavamaks muutvate digilahenduste väljatöötamisel mõtlema juba eos sellele, kuidas juurutada neid välismaal. Selle kõrval tuleb teha standardite ühtlustamiseks kihutustööd aga ka poliitilisel tasandil, selgub ühisteenuste võimalikkust Helsingi ja Tallinna näitel uurinud Ralf-Martin Soe doktoritööst.

"Meil võivad olla küll kusagil Pärnus või Paides ägeda lahenduse valmis teinud vägevad iduettevõtted, kuid kui nad tahavad viia seda mujale, siis nad ei saa, sest mujal on piltlikult teine klaviatuur. See on probleem nii Eesti-Soome vahel kui ka Euroopas laiemalt," nentis Soe ERR Novaatorile. Tulevikku vaadates on digitaalsete riigipiiride lõhkumine hädavajalik. Juba eelmisel aastal reisisid inimesed ainuüksi Tallinna ja Helsingi vahel 8,83 miljonit korda.

Soe tehtud intervjuude põhjal on see viinud pehmelt öeldes veidrate olukordadeni. Neist üks seostub argise tegevusega nagu SMS-parkimine. "Tehnoloogiliselt on selle Helsingis elavatele Eesti residentidele rakendamine nädalate küsimus, kuid hankeprotseduuride tõttu on see osutunud aastaid võimatuks. Linn leppis seetõttu pigem sellega, et eestlased parkimise eest tasu ei maksa," viitas värske doktor.

Samuti ei jõudnud määratud trahvid vähemalt mõne aasta eest Eestisse. Inimesed said seetõttu tihti karistada alles mitmenda rikkumise peale, millega kaasnes auto teisaldamine. Trahv oli sellisel juhul juba krõbedam.

Sarnaseid möödarääkimisi leiab veelgi. Helsingis ja Tallinnas on käibel sarnased raadiosagedustuvastusel põhinevad elektroonilised piletikaardid. Standardite erinevuse tõttu pole võimalik kasutada sama kaarti teises linnas. Teise ilmeka näitena allkirjastatakse Eestis valdav osa dokumente digitaalselt. Soomes pole need seevastu kuigi populaarsed.

Soe hinnangul ei seisa taoliste lahenduste loomine tehnoloogia taga. "Riigipiire ületavate ühisteenuste tekkimiseks on vaja laiemat avalikku kokkulepet. Soomes tööl käivad eestlased või Soome turistid võivad küll seda soovida ja huvi olemas olla, kuid järgmine samm pole automaatne. See eeldab reaalset investeeringut ja ühismeeskondade loomist, et tulla lahendustega välja ühel ajal," laiendas doktor.

Teisisõnu ei saa jätta piiriülest koostööd ainult ettevõtete kaela. Tarvis on andmekogusid kõigile mõistetaval viisil ühendavat X-tee sarnast institutsiooni, mis ulatub välismaale. "Jutu peale see ei tule. Täpselt samamoodi on räägitud Tallinna-Helsingi tunnelist vähemalt kuus aastat, aga ühtegi sentimeetrit kaevatud pole. Tarvis pole memorandumit, vaid reaalseid kokkuleppeid," märkis Soe. Koostöö elavnemisele või vähemalt võimaluste kompamisele viitavaid märke leiab, kuid digitaalse lõimituse mõttes meenutavad Tallinn ja Helsingi endiselt silotorne.

Riigis kättesaadavate digitaalsete teenuste taseme poolest on Soe hinnangul Eesti endiselt Euroopas esikohal. Häda on nende eksportimisega. "Me saame minna, näidata, õpetada ja neid lahendusi välja pakkuda, aga on üha olulisem, et räägiksime pilootprojektidest ja ühiselt töötavatest avalikest teenustest. Kontseptsioonidest, mille üle on tore konverentsidel arutada, ei piisa," sõnas doktor.

Õnneks peaksid olema selle aasta lõpuks ette näidata esimesed tulemused. Soome residendid saavad hakata Soomes välja kirjutatud retsepte lunastama ka Eestis. Eesti elanikud saavad Soomes vastupidist teha järgmisel aastal.

Soe tõi välja, et Euroopa Liidu üheks keskseks ideeks on just teenuste vaba liikumine. "Tegelikult on kodanikel õigus nõuda, et teenused, mida saavad nad ühes riigis, oleksid kättesaadavad ka teises riigis või linnas. Siin ma väikest konflikti näen küll," viitas doktor.

Tutvu Ralf-Martin Soe Tallinna tehnikaülikooli R. Nurkse instituudis kaitstud doktoritööga "Lugu kahest targast linnast. Kuidas virtuaalsed piirid linnade vahel saavad langeda" TTÜ elektroonilises raamatukogus.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: