Tehnikaülikool püüab teha Tallinnast ja Helsingist digitaalse kaksiklinna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tallinna tehnikaülikool sai Euroopa Komisjonilt 32 miljonit eurot, et hakata arendama moodsaimat linnatehnoloogiate tippkeskust maailmas. Eesmärk on teha Tallinnast ja Helsingist digitaalne kaksiklinn.

Ettevõtjal George Zhordanial on oma töö tõttu palju asjaajamist Soomega ja ta käib sageli Tallinna ja Helsingi vahet. Inimesed on ju reisinud varemgi ning asjad on ikka aetud saanud, aga kui üle riigipiiride on vaja töötada ja reisida pidevalt, muutub järjest olulisemaks, et ka keskkond ning teenused toetaksid inimest tema tegemistes, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Võib-olla see on see suurem vahe, et kui ma tahan kasutada mingeid teenuseid Tallinnas ja mingeid teenuseid Helsingis, ma pean lihtsalt vahetama teenusepakkujat ehk siis valin näiteks telefonist ühe äpi asemel teise, eksole," rääkis Zhordania.

"Kuna ma pean tihtipeale allkirjastama erinevaid dokumente, siis Eestis on justkui oma digiallkirjastamise süsteem ja Soomes teistmoodi digiallkirjastamise süsteem. See, ma arvan, on võib-olla kõige ilmsem erinevus kahe riigi vahel," selgitas ta.

Soomes tuvastavad inimesed end digiallkirja andmiseks sageli pangalingi kaudu. Ametiasutustega asjaajamiseks on sarnane süsteem nagu meil on ID-kaardiga.

"Aga see ongi ainult ametiasutustega asjaajamiseks. Kui Eesti sa saad ID-kaardiga allkirjastada ka erasektori mingisuguseid lepinguid, siis Soomes, nii palju kui mina vähemasti tean, ei ole see veel võimalik. Just see võimalus, näiteks anda Eesti ID-kaardiga allkiri, et seda aktsepteeritaks ka Soomes, teeks päris mitu korda minu töö lihtsamaks," rääkis Zhordania.

Tallinnasse kolib iga päev ligikaudu kümmekond uut inimest. Samas Eesti elanike arv iga päev nii palju ei kasva. See tähendab linnastumist, mis omakorda tähendab transpordi-, energia- ja keskkonnaprobleeme. Teine näide: Londoni südalinnas elas 19. sajandi alguses miljoni inimest ja sõitis mõni üksik auto, praegu on seal 3,2 miljonit elanikku ja tuhandeid autosid, aga südalinn on ju ikka sama suur.

"Kui läheme Victoria Streetile, siis see on täpselt sama lai nagu 200 aastat tagasi. Aga nüüd on lihtsalt küsimus selles, et kuidas me saame seda nüüd nutikamalt korraldada, kuidas me saame seda niimoodi korraldada, et me selle trendiga kaasa läheksime, et me võimalikult efektiivselt seda liikuvust seal korraldame, linnades võimalikult efektiivselt energia- ja saasteprobleemidega tegeleme," arutles tehnikaülikooli targa linna valdkonnajuht Ralf-Martin Soe.

Linnade transpordiprobleemidele loodetakse lahendust ka keskkonnasõbralikest ühistranspordilahendustest, näiteks sellistest iseautodest nagu arendab tehnikaülikool. Aga seegi pole nii lihtne, sest suurimaks takistuseks võib osutuda linna õigusruum, bürokraatia ja planeerimine.

"Uute tehnoloogiate puhul ja uute riskantsete tehnoloogiate puhul see on väga keeruline, sest erinevad praktikad - nii hankimise kui ka õiguspraktikad - selliseid uusi asju ette ei näe. See eeldab ka seda, et linnad peavad ka muutma oma toimimisloogikat ja ise rohkem riske võtma," ütles Soe.

Digitaalseid teenuseid, mida inimesed tahaksid kasutada riigipiiride üleselt, on teisigi. Näiteks M-parkimine. Eesti oli üks esimesi, kes selle lahenduse kasutusele võttis, seetõttu meil pabertalongiga parkimist kuigi palju ei kasutatudki. Paljud Euroopa linnad tahaksid praegu oma talongiga parkimist välja vahetada digitaalse lahenduse vastu, aga puudub teadmine, kuidas seda luua.

"Linnad oma inertsusest kõik muutuvad lõpuks nagu silotornideks, kus lahendused töötavad suhteliselt hästi selle linna sees, aga nad ei ole üle kantavad teistesse linnadesse erinevatel põhjustel," rääkis Soe.

"Selles tippkeskuses, mida me praegu oleme loomas, me sellega tahamegi tegeleda, et need lahendused oleksid lihtsamini üle kantavad ühest linnast teise ja seda siis Tallinna ja Helsingi näitel. Et me ise panustaksime ka sellesse, et meil tekiks see piiriülene kaksiklinn, kus mõned teenused tulevad inimesega kaasa," lisas ta.

"Mõnes mõttes võib-olla tuleb tunnistada, et riigipiirid kui sellised on mõneti võib-olla oma aja ära elanud, näiteks teenuste saamise mõttes. Tehniline võimekus on tegelikult olemas. Pigem tihtipeale mingisugused lahedad innovatiivsed ideed jäävad ühtpidi mingite õiguslike küsimuste taha," ütles Zhordania.

Tehnikaülikooli teadlased loodavad, et nende tippkeskus saab kohaks, kuhu üle maailma tullakse küsima nõu, et teha digitaalseid teenuseid, mis suudaksid riigipiire ületada. Nõnda saaks ehk nii mõnestki Eestis arendatud nutikast äpist teenus paljudele linnadele maailmas ja kasu saaks ka Eesti majandus.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: