Selfit tehes hukkus kuue aastaga ligi 260 inimest ({{commentsTotal}})

Selfie
Selfie Autor/allikas: Ellen De Vos/Creative Commons

Endast pilti tehes suri aastatel 2011–2017 maailmas vähemalt 259 inimest, järeldavad ingliskeelses meedias kirjeldatud selfisurmade arvu kokku löönud India teadlased. Töörühm nendib, et fotode abil heakskiidu otsimisest ja katsetest "liiga lahe" paista on saanud uus terviserisk.

Autorid nentisid, et selfisurmade arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud või on muutunud need meedias nähtavamaks. Kui 2011. ja 2013. aastal teatati vastavalt kolmest ja kahest selfisurmast, siis 2016. ja 2017. aastal suri selfit tehes peaaegu sada inimest.

Tõenäoliselt autorite geograafilise kallutatuse tõttu suri endast pildi napsamisel kõige rohkem inimesi Indias – 159. Samas elab seal arvuliselt rohkem noori, kui kusagil mujal maailmas. Kurva statistikaga paistsid silma ka Venemaa, USA ja Pakistan.

Kõige sagedamini hukkusid selfientusiastid uppudes. Mõned läksid paadiga ümber, teised kandis rannalt avamerele ootamatu laine ja kolmandad ei osanud ujuda. Märkimisväärne osa selfitajatest hukkus rongirataste ees või suri kõrgelt kukkumise tõttu. Harvem said selfitajad elektrilöögi, püüdsid ohtlike loomade tähelepanu või jooksid ettevaatamatu relva käsitsemise tõttu verest tühjaks.

Töörühm nentis, et enam kui pooltel juhtudel panid inimesed end foto tegemiseks teadlikult riskantsesse olukorda, näiteks seisid vihmast libeda vaateplatvormi äärel. Samuti tõi Agam Bansal kolleegidega välja, et peaaegu kolm neljandikku selfi tegemisel hukkunutest olid mehed. Surma saanud selfitajate keskmine vanus oli 23 aastat.

Teadlased järeldavad töös, et tõenäoliselt on kirjeldatud juhtumite näol on tegu tõenäoliselt vaid jäämäe tipuga. Töörühm toetus analüüsil ainult ingliskeelses meedias ilmunud artiklitele. Samuti oletavad nad, et iga selfisurm meediasse ei jõua või ei lisata asjaolu surmapõhjuste sekka.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Family Medicine and Primary Care

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: