Planeeti vallanud selfipalavik on vaid sügavama probleemi sümptom ({{commentsTotal}})

Juba paari aasta eest postitati veebiruumi päevas 93 miljonit selfit.
Juba paari aasta eest postitati veebiruumi päevas 93 miljonit selfit. Autor/allikas: Elijah O'Donnell/Unsplash

Iga päev veebiruumi lisanduvad enam kui sada miljonit selfit annavad tunnistust inimkonna aastaid tuha all lõõmanud ja rahuldamata jäänud tunnustusvajadusest, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Mõne varasema olukorra meenutamine õnnestub nagu eilne päev, aga selfi-eelne aeg tundub asuvat kusagil väga kaugel. Tundub, nagu oleks lahendatud enesepildistamisega inimkonna ees seisnud igivana vajadus ja kurnav ootustele kulunud aeg paistab tahavaatepeeglis kärbsest väiksema punktina

Mõne varasema olukorra meenutamine õnnestub nagu eilne päev, aga selfi-eelne aeg tundub asuvat kusagil väga kaugel. Tundub, nagu oleks lahendatud enesepildistamisega inimkonna ees seisnud igivana vajadus ja kurnav ootustele kulunud aeg paistab tahavaatepeeglis kärbsest väiksema punktina. Paistab, et hiiliv vajadus elas ootusperioodil vaikselt ja nimetult, kuni telefoni esiküljele kaamera paigutamine massid end lõpuks pildistama pani ja internetistunud maailma lingua franca sõnavara hoidva Oxfordi ingliskeele sõnastikku lisandus 2013. aastal "selfie". Samal aastal pälvis see aasta sõna tiitli.

Koos uue sõnaga õpiti kiiresti ära poelettidele ilmunud imelike abiseadmete funktsioonid ning võimalused. Seejärel oligi uus ja õnnelik ajajärk hoo sisse saanud. Uue telefoni ostuotsusel on selfikaamera kvaliteedil oluliselt suur kaal. Aeglasematele olgu mainitud, et saadaval on ka selfijalatsid varbaotsas kantava fototehnikaga.

Paari aasta tagustel hinnangutel postitati avalikku ruumi päevas 93 miljonit selfit. Google'i hinnangul laetakse sellest asjast peale nende keskkonda aastaga 24 miljardit omaniku näoga pilti. Kuna üles laetakse autori poolt heaks kiidetud pildid, peaks olema tegelikkuses endast tehtud fotode arv olema oluliselt suurem. Selfide üleslaadimise aktiivsust mõjutab keskkond. Näiteks moodustavad Instagrami laetud piltidest piltniku näoga võtted kõikidest fotodest umbes kolmveerandi.

Pildistamise palaviku varjus on vähem tähelepanu jagunud küsimusele, millist inimlikku vajadust enda pildistamine teenindab. Ainupõhjuseks ei saa olla edevus, kuigi sellel inimlikul dimensioonil on oma mõju.

Harvardi Ülikoolis koostatud analüüsis seostatakse kalduvust nartsissismile peamiselt endast treeningkeskkonnas tehtud piltide postitamisega. Diagnoos tugevneb, kui neile lisanduvad fotod tervislikest einetest. Selliseid inimesi ajendab arvamus kehalise väljanägemise rollist isikule omistatavas väärtuses, oletades, et sama väärtussüsteemi jagavad kõik postituste vaatajad. Piltide arv kõneleb tunnustusvajaduse suurusest.

Avalikkus on paljudel juhtudel peegliks, mille kaudu püütakse end hinnata. USA Buffalo Ülikooli teadlaste hinnangul sisaldab enesepildistamise kontekst vihjeid pildistaja hinnangutest tema enda kohta. Näiteks võib teatud teemade pildirohkus kõneleda seigast, et piltnik ei pea end ise antud valdkonnas piisavalt tugevaks. Nii võivad arvukad pildid pidudest ja koosviibimistest olla märgiks sisemisest üksildusest ja ebakindlusest, mille varjamiseks kollektsioneeritakse rohke pildinäitus.

Samuti võib pildivalikut käsitleda püüdlusena konstrueerida endast kuvand, millisena soovib autor end tajutavat. Välja pandud pilte ei pea olema palju. Näha võib ka ühte, mida pildistaja avalikkusega jagab. See on pilt, millel kuvatu peaks kajastama omaniku arvates teda sellisena, millise arvab ta enda olevat. Suure tõenäosusega on tema telefonimälus kordades rohkem selfisid, aga need jäävad autotsensuuri filtrisse. Ent just see valikute tegemise etapp selfi elus väärib tähelepanu, sest sisaldab tõenäoliselt kõige suurema energiakuluga emotsionaalset sisedialoogi sobiva ja mittesobiva ning õige ja vale vahel.

Sellest jõuamegi elu ja surma küsimuse juurde. Selfi võib osutuda inimese elu viimaseks teoks. Peremeditsiinile pühendunud teadusajakirjas avaldatud värske statistika järgi sai maailmas ajavahemikul 2011. aasta oktoober kuni 2017. aasta november selfie tegemisel surma 259 inimest, kelle keskmine vanus oli 23 aastat. Praktiliselt kolmveerand pildi nimel hukkunutest olid mehed.

Maailma selfihimu rahuldava paari miljardi nutitelefoni kõrval tundub mainitud hukkunute arv väiksena. Tegelikkus võib osutuda kurvemaks, sest surmapõhjustesse jääb enamikel juhtudel seotus selfiga registreerimata. Nii mõnegi selfitegija sõi ära metsik loom, paljude elu lõppes talumatult kõrges elektrivoolus. Oli neidki, kes pidasid fotograafiat vist kaitseks tulirelvast väljuva kuuli eest. Veelgi rohkem oli liikluses hukkunuid, mitukümmend õnnetut uppusid ja kõige enam oli end surnuks kukkunuid.

Nendest maha jäänud kodudes meenutatakse selfi-eelset aega erilise helgusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: