Aju ja soolestiku infovahetus on kiirem kui seni arvatud ({{commentsTotal}})

Nii nagu
Nii nagu "liblikad kõhus" tunne on tekitatud aju poolt, võib soolestik edastada rahulolu- või ärevustunnet ajju. Autor/allikas: Pixabay.com

Millal oli viimane kord, kui tundsid end ärevana, närvilisena, hirmul või hoopis rõõmujoovastuses? Võib-olla oli see enne olulist testi, ettekannet või abiellumist. Teadlased on leidnud, et side soolestiku ja aju vahel on tegelikult kahesuunaline – nii nagu "liblikad kõhus" tunne on tekitatud aju poolt, võib soolestik edastada rahulolu- või ärevustunnet ajju.

Uitnärv (ladina keeles nervus vagus) reguleerib mitmeid parasümpaatilisi närvisüsteemi osi, mis on tahtele allumatud; näiteks aeglustab südametööd või mõjutab seedeelundkonna funktsiooni. Soolestikku nimetatakse lausa keha teiseks ajuks. 80–90% serotoniinist – heaolu hormoonist – toodetakse soolestiku närvirakkude poolt. Soolestik toodab rohkem serotoniin kui aju.

Aju saab signaale väga erinevatelt meelerakkudelt (nt naha epiteelirakud, maitserakud keelel) ning närvirakkude kaudu kantakse informatsioon edasi ajju. Duke´i Ülikooli (USA) teadlane dr Diego Bohorquez pidas Tartu Ülikoolis biomeedikumis avaliku loengu teemal "Kuidas aju mõistab soolestikus toimuvat?".  Senimaani on arvatud, et soolestiku ja aju vaheline suhtlus toimub suuresti läbi hormoonide, mis avaldavad toimet vereringe kaudu, ning seal paiknevad rakud ei moodusta ühendust närvirakkudega. Ometi on soolestikus leiduvatel hormoonsetel rakkudel olemas meelerakkudele sarnased omadused - nad on elektriliselt erutatavad, sisaldavaid väikseid sünaptilisi vesiikuleid ning eritatavaid virgatsaineid.

Dr Diego Bohorquez Tartus loengut andmas. Autor: Kattri-Liis Eskla

Dr Bohorquez´i töögrupp näitas esmakordselt, et aju ja soolestiku vahel on närviühendus. Närvid, mis varustavad närviülekandega peensoole ja jämesoole limaskesta, moodustavad ühendusi enteroendokriinsete rakkudega. Bohorquez nimetab neid rakke neuropod´ideks.

Nende värskelt avaldatud artikkel ajakirjas Science näitab, et neuropod´id on ühenduses just eelpool mainitud uitnärvi sõlmega ning edastavad signaali ajutüve nucleus tractus solitarius´esse. Bohorquez avastas, et neuropod´i rakud (1) tajuvad suhkrut ning (2) kasutavad stimuleerivat virgatsainet glutamiini, et edastada signaal soolestikust ajju.

Nende töögrupp kasutas optogeneetikat ja leidis, et juba 60 millisekundiga jõuab info soolestikust ajju. See on oluliselt kiirem kui varasemad teadustööd on näidanud. See annab võimaluse ajul aru saada mis toimub soolestikus. Lisaks võimaldab see avastus paremini mõista, kuidas paljud viirused (nt herpesviirus) liiguvad soolenakkuse korral ajju.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: