Kust sa tead? | zooloog kontrollib Peeter Ernitsa väidet homoseksuaalsuse kohta ({{commentsTotal}})

“Kust sa tead?” on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele.
“Kust sa tead?” on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele. Autor/allikas: Siim Lõvi, ERR

"Ei saa kuulutada erandeid normiks. See on mulle praegu kõige rohkem vastukarva. Ma olen hariduselt bioloog ja tean väga hästi, mida bioloogias tähendab norm. Homoseksuaalsus ei kuulu normi piiresse," ütles eile Peeter Ernits Postimehele antud intervjuus. Lasime Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägil kommenteerida kaheldava väärtusega väidet.

Vaata Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägi vastulauseid Peeter Ernitsale:

"Homoseksuaalsuse müsteerium on teadlastele huvi pakkunud juba pikka aega – kuidas saab esmapilgul järglaste soetamisest loobuv elamise strateegia eksisteerida? Lihtne vastus on – ju on sel strateegial siiski varjatud positiivsed küljed, mida meie – inimesed – ei suuda märgata.

Paljudel loomadel on emased ja isased inimsilmale äravahetamiseni sarnased (näiteks paljud merelinnud), seepärast on eeldatud, et suguaktid toimuvad erinevate sugupoolte vahel. Tänapäevased isendite tuvastamise meetodid on aga paljastanud, et paljud suguaktid on homoseksuaalsed.

Sõltuvalt oludest võivad osad isendid heita paari samast soost partneriga, näiteks juhul, kui sugupoolte suhe ei ole võrdne. Sel juhul on näiteks emaslindudel kasulikum oma sigimisedu parandamiseks heita paari teise emasega, muna aga peab viljastama loomulikult isaslind.

Seega võib homoseksuaalsust osaliselt seletada strateegiaga "parim võimalus halva mängu juures", kuid põhjuseid võib ka teisi olla. Siiski kohtab looduses täielikku homoseksuaalsust loomade seas harva, enamasti on see ajutine.

Kuigi ühe liigi piires on homoseksuaalsed suhted reeglina vähemuses, ei tohiks tänaseks juba üle 500 liigi puhul dokumenteeritud nähtus – näiteid leiab nii putukate kui ka kõigi selgroogsete organismirühmade seast – panna kedagi kulme kergitama oma harulduses. Pigem on tegu looduses üsna laialt levinud nähtusega, mille tembeldamine ebaloomulikuks ja loodusega vastuolus olevaks saab pigem kanda teadmatuse arvele." 

Kuvatõmmis kõnealusest väljaütlemisest. 

---

"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele. 

Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.

Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:

  1. faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
  2. teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
  3. teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks. 

Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad.

Vaata ka: #KustSaTead ja kuula Vikerraadio teadussaadet Labor pühapäeval, 16. septembril kell 17.05.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: