Loomaökoloog: 100-protsendilist homoseksuaalsust ei olegi leitud
Eelmisel nädalal tõstatunud teema, kas homoseksuaalsus on bioloogias normist hälbimine või mitte, käivitas bioloogidega arutelu selle üle, kas see tõesti nii on. Loomaökoloog Raivo Mänd selgitas, et normid on omased inimkultuurile, kuid selle määratlemine normina või mitte normina on keeruline, kuna täielikult homoseksuaalset käitumist polegi leitud.
Eelmisel nädalal ütles poliitik Peeter Ernits Postimehes, et ta teab väga hästi, mis on bioloogias norm ja selle erandid. "Homoseksuaalsus ei kuulu normi piiresse," sedastas Ernits Postimehe intervjuus.
Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd avas seda mõttekäiku saates "Labor", kus teemat käsitleti algatuse #KustSaTead raames.
Evolutsioonibioloogid ja teadlased, kes uurivad loomade käitumist, ei kasuta mõistet norm või normaalne või ebanormaalne käitumine. "Sellel ei ole looduses tegelikult suurt mõtet, sest loomad ei ela kehtestatud normide kohaselt, see on ikka omane rohkem inimkultuurile," sedastas Raivo Mänd.
Ta rääkis hiljuti loetud publikatsioonist, milles arutati selle üle, mis üldse on norm. Nii loomade kui inimese käitumises ei ole normi keegi väga täpselt defineerinud. Loomade juurde tagasi tulles on oluline teada, et loomad norme ei kehtesta ja mõistlikum oleks hinnata, kas käitumine on adaptiivne ehk toob bioloogilist edu või mitteadaptiivne ja ei too seda.
Adaptiivsus ehk kohastumus tähendab seda, et pikas perspektiivis geenide osakaal järgmistes põlvkondades suureneb või vähemalt püsib samal tasemel. Tuua juurde siia homoseksuaalsuse aspekt, tekib küsimus, et kas tegu on adaptiivse või mitteadaptiivse käitumisega. Raivo Mänd aga selgitab, et homoseksuaalsusega asjad nii lihtsad ei ole.
"Homoseksuaalsus on bioloogiline tupiktee. Kuid asja teeb keerulisemaks see, et loomade puhul sellist 100-protsendilist või eksklusiivset homoseksuaalsust ei olegi leitud. Tõsi küll, ühe erandiga - kodulammastel on ühes uurimuses leitud, et kümme protsenti jäärastest on eksklusiivselt homoseksuaalsed nii nagu ka inimestel." Ta lisas sinna juurde, et nii loomadel nagu ka inimestel on need isendid, kes käituvad homoseksuaalselt, tavaliselt võimelised ka heteroseksuaalseks käitumiseks.
Loomade puhul on seda raske uurida, kuid inimeste puhul on viimasel ajal leitud, et arvamus nagu oleks homoseksuaalide sigimisvõime täiesti null, on ekslik. "Isegi lääneühiskonnas kaasneb homoseksuaalse käitumisega kuni 50-protsendiline viljakuse langus. Aga teistes ühiskondades, loodusrahvaste, teiste religioonidega ja loodususunditega ühiskondades, kus homoseksuaale ei ole nii kaua taga kiusatud, ei olegi võimalik seda viljakuse langust tõestada," selgitas Mänd. Pigem on homoseksuaalselt käitujad biseksuaalsed, järeldas Mänd.
"Kust sa tead?" on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele.
Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.
Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et:
- faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel;
- teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on;
- teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Kampaania käigus julgustame inimesi rohkem ja julgemat poliitikutelt küsima, millele toetuvad oma otsuste tegemisel ehk millisele tõendusmaterjalile toetuvad. Vaata ka: #KustSaTead
Toimetaja: Marju Himma