Preemiad on mõeldud kuni 35-aastastele teadlastele, kes teevad uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Ühe preemia suurus on 5000 eurot.

Kaspar Tootsi valis ortopeedia opisaalis

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi otsib uudseid lähenemisi ortopeedilistele haigustele, eeskätt osteoartroosile. Äratundmine, et just liigeste tervisega seotu saab tema elutööks, saabus õpingute ajal, kui tudengeile avanes võimalus erinevate valdkondadega lähemalt tutvust teha.

Kas ortopeedia on endiselt tugevat füüsist nõudev valdkond? Liigeste vahetamise operatsioonidel kulub ramm kirurgile tõesti marjaks ära, sama nõuavad Tootsi sõnul ka mõningad erakorralised luumurdude operatsioonid.

Tänapäevaste võtetega saab aga juba ka oluliselt väiksemat jõudu rakendades samade tulemusteni jõuda, ehkki opereerijale endale on nende teostamine pisut keerulisem.

Kuidas elada nii, et ortopeedi vastuvõtule ei peakski minema? Tootsi sõnul on eestlased eelkõige kimpus vale toitumisega, mis erinevate hädadeni viib.

"Üldiselt tarbivad eestlased liiga palju liha. Peaks mõtlema taimse toidu osakaalu suurendamisele. Mitte, et kõik peaksid taimetoitlased olema, aga lihtsalt menüü on meil praegu liiga kaldu just loomsete valkude poole," tõdeb Tootsi. Lisaks toidu tasakaalustatusele võiks valida mõistlikud portsjonid ning teha mitmekülgset trenni. 

Kuno Kasak taastab nii soid kui teadlaskonda

"Rikutud või hävitatud ökosüsteeme, mida taastada, on nii palju," tõdes äsja noore keskkonnateadlase preemia pälvinud Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Kuno Kasak.

Tema uurimistöö fookuses on taastatud märgalade süsinikuringe. Kasak on näidanud, et turbakaevandamise tõttu kannatanud soode taastamiseks sobivad suurepäraselt nn süsinikufarmid, millel on väga kõrge süsihappegaasi sidumise võime.

"Viimased kuus kuud on olnud väga palju reisimist üle kogu maailma ja uute uurimisalade ülesseadmist. Mõnikord venivad päevad 17-tunni pikkusteks. Tahaks rohkem kirjutada ja andmeid analüüsida, aga eks ka see aeg tuleb," võtab Kasak teadlase argipäeva kokku. 

Mitmest tseremoonial peetud sõnavõtust kumas läbi teadlaskonna järelkasvu küsimus. Ka ettevõtjad on jõudnud äratundmiseni, et teadus on ökosüsteem ega nopi nutikaid noori enam otse koolipingist palgatööliste ridadesse, vaid loovad võimalused õpingute lõpetamiseks.

"Lapsena ma teaduse suunas ei mõelnud, tahtsin hoopis politseinikuks saada. Gümnaasiumi ajal tekkis huvi keskkonna vastu ja läksin seda õppima," meenutab Kasak. Just teadusprojektidesse kaasamine tekistas suurt huvi, mida doktorantuur veelgi süvendas. Paljud noored seda hetke aga ära oodata ei jõua.

"Vahepeal oli olukord juba väga kriitiline, aga praeguseks on asi pisut paranenud. Mul endal on neli magistranti, kolm bakalaureuse tudengit ja üks doktorant." loetleb Kasak inimesi, keda saab nüüd omakorda ise teadusprojektidesse ja välitöödesse kaasata. 

Dmytro Fishman tabab tehisintellektiga seotut jooksu pealt

Noore IT-teadlase preemia laureaat on Tartu Ülikooli tehisintellekti lektor Dmytro Fishman, kelle teadustöö keskendub biomeditsiinilisi pildiandmeid analüüsivate tehisintellektimudelite treenimisele. Ta on asutanud ka idufirma Better Medicine, mis tegeleb üldotstarbelise meditsiinilise tehisintellekti arendamisega. 

Teaduse ja ettevõtluse ühendamisest taastumiseks tegeleb ta palju spordiga: lemmikud on lauatennis ja triatlon. Just joostes on talle pähe turgatanud karjääri parimad ideed. "Väljas kulgedes jätkab aju tööd ja hakkab vabamalt ideid genereerima. Ujudes ei juhtu seda peaaegu kunagi, kuna vesi on nii intensiivne keskkond ja keha tegeleb hoopis uppumise vältimisega. Õhk on ikka oluline stiimul," arutleb Fishman.

Fishman hoiab oma pead värskena ka erinevatest valdkondadest pärit lugemismaterjaliga: "Viimasel ajal olen lugenud palju psühooloogia ja filosoofia tekste. Hästi oluline on aega veeta ka perekonnaga, kuna see aitab läbipõlemist ennetada."

Tehisintellektiga tegelemisest noor Fishman unistada ei osanud. Küll aga imponeeris talle arstiteadus. Et bioloogia polnud päris tema ala, matemaatika aga küll, leidiski ta tee bioinformaatikasse, mis võimaldas IT-oskused ja huvi meditsiini valdkonna vastu üheks tervikuks põimida. "See on ammuse unistuse täitumine. Nüüd ma justkui olengi arst, ilma et ma õigupoolest oleksin arst," muigab ta.

Tehisintellektiga seotud ühiskondliku debati osas jääb Fišman ettevaatlikult optimistlikuks: "Jah, me vaeva nägema, et neid uusi süsteeme tundma õppida, aga tasub meeles pidada, et need on siiski vaid suured statistilised mudelid, millel pole sisemist tungi inimkonda orjastada."

Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja, noore IT-teadlase preemiat Microsofti arenduskeskus Eestis ning noore keskkonnateadlase preemia väljaandmist toetab Chocolala OÜ.