Mida peate oma senise elu kõige nauditavamateks hetkedeks ja kui palju kattuvad need põhjustega, mille poolest tunneb teid avalikkus?

Kõige nauditavamad hetked minu elus on seotud minu pere ja sõpradega, olgu selleks siis minu kahe tütre sünnid, abiellumine eluarmastusega või hetked sõpradega. Üldiselt mind teevad võrdselt õnnelikuks nii igapäevased väikesed hetked kui ka suured saavutused. Elu on õpetanud mind olema tänulik kõige ja kõigi eest, mis ja kes minu teele on sattunud!

Tööalaselt naudin ajapiiranguteta teadusküsimuse kallal pusimist. Seda tunnet, kui idee läheb lendu ja avaneb kiht kihi haaval. Naudin üllatusi probleemi lahendamisel, meeskonnatööd kolleegidega ja enda kasvamist iga uue teema avastamisel. Kui olen suutnud oma tööga anda olulise panuse valdkonna arengusse, on ka ikka hea tunne.

Avalikkus tunneb mind vast kõige enam läbi päikeseenergeetika teema kajastamise avalikus meedias. Oma teadustöö ja sellega seotud valdkonna tutvustamine ühiskonnale on iga teadlase kohustus ja mulle see tõesti meeldib. Kõige parema meelega kirjutan, aga käin rõõmuga ka esinemas, olgu siis koolilastele või arvamusfestivalil.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Minu teadustöö keskmes on uute keskkonnasõbralike materjalide ja tehnoloogiate arendamine päikeseenergeetika rakendusteks. Päikeseenergeetika on kõige kiiremini kasvav taastuvenergeetika haru maailmas ja arvestades ambitsioonikaid kliimaneutraalsuse eesmärke, siis valdkonna tähtsus vaid kasvab ajas.

Selleks, et suures mahus päikesepaneele toota, on vaja tehnoloogiaid, mille puhul kasutatakse mittemürgiseid ja laialtlevinud elemente, millest on võimalik energia- ja materjalisäästlike tehnoloogiliste protsesside abil päikesepaneele toota. Meil on olemas töötavad lahendused ränil põhinevate päikesepaneelide näol, aga vajame ka uusi, keskkonda säästvamaid, efektiivsemaid ja mitmekülgsemat kasutust võimaldavaid tehnoloogiad.

Käesoleval ajal otsitakse üha enam uusi võimalusi päikeseelektri tootmiseks, näiteks päikeseelemente ehitusmaterjalidega sidudes, et saada niinimetatud kaks ühes lahendus. Niimoodi võib olla juba katusematerjal elektritootja. See annab võimaluse just eelkõige linnatingimustes rohkem päikeseenergiast elektrit toota.

Lisaks töötakse välja üha efektiivsemaid päikeseelemente, et väiksemalt pinnalt oluliselt rohkem päikeseelektrit kätte saada. Kuum teema on siinkohal tandem-päikeseelemendid, milles kombineeritakse erinevaid materjale niimoodi, et suurem osa päikesekiirguse spektrist saaks ära kasutatud.

Plahvatuslikult kasvanud tootmismahtude juures on väga oluline teema ka maapõueressursside mõistlik kasutamine päikeseenergeetika valdkonnas. Seetõttu töötatakse välja efektiivseid tehnoloogiad päikesepaneelide komponentide taaskasutamiseks peale paneeli eluea lõppu.

Teaduse poolt vaadates on eelpool toodud väljakutsed päikeseenergeetika valdkonnas Eestis ja maailmas ühesugused. Ühe suure piirkondliku eesmärgina võiks välja tuua päikeseenergeetika tööstuse taastamise Euroopas ja miks mitte luua kõrgtehnoloogiline päikesepaneelide tööstus ka Eestis. Selleks, et seda edukalt teha, on aga vaja hästi koolitatud spetsialiste ja tugevat valdkonna teadus- ja arendustegevust, millel põhineb õppetegevus kõigil kõrgharidustasemetel.

Millisena näete te akadeemikute rolli käesoleva sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid nad olema argielus?

Akadeemik peaks olema eelkõige oma valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlane ja silmapaistev ning aktiivne kõneisik. Rahvusvahelise haarde juures on väga oluline suhtlus Eesti ühiskonnaga, et parim erialane teadmine ja oskused leiaksid rakendamist meie igapäevaelus.

Praegusel infokülluse ajastul on iga teadlase, olgu ta akadeemik või mitte, kohustuseks seista aktiivselt teadusliku mõtteviisi rakendamise eest ühiskonnas. Tõden hea meelega, et Eesti teaduste akadeemia on viimastel aastatel muutunud ühiskonnas nähtavamaks ja loodan, see suund jätkub.

Kuna Eestis on loodud ka Eesti noorte teaduste akadeemia, mille liige mul on au olla, siis minu jaoks on oluline teadlaste erinevate põlvkondade tihedam koostöö ja selles näen ka enda ühte rolli, kui peaksin akadeemikuks valituks osutuma– olla sillaks Eesti noorte teaduste akadeemia ja Eesti teaduste akadeemia vahel. Seda kiiresti muutuvas maailmas, kus iga järgmise põlvkonna teadlaseks olemise väljakutsed on erinevad.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Akadeemiku tiitel oleks mulle suur au ja tunnustus juba tehtu eest, aga olen veel noor teadlane ja palju seisab veel ees. Soovin olla oma valdkonna kõneisik Eestis ja Eesti teaduse esindaja rahvusvahelisel teadusmaastikul ning usun, et akadeemikuna saan seda veelgi paremini ja mitmekülgsemalt teha.

Akadeemiku tiitel tähendab veelgi suuremat vastutust ühiskonna ees, valdkonna teaduse, õppe ja innovatsiooni eest seismist. Mulle läheb korda teadus- ja haridusvaldkonna üldine areng Eestis, soovin siin kaasa rääkida ja jätkata juba alustatut Eesti noorte teaduste akadeemias.

Vaata ka akadeemikukandidaatide konverentsil peetud Maarja Grosseberg-Kuuse lühiloengut.

Akadeemikuid valitakse sel aastal biomeditsiini, etnoloogia ja folkloristika ning tehnikateaduste valdkonnas. Kokku esitati kolmele kohale 12 kandidaati. Uued akadeemikud valitakse 6. detsembril akadeemia üldkogu istungil. Akadeemikuks valimiseks on tarvis saada kaks kolmandikku üldkogul osalevate akadeemikute häältest.