Võõrsõnana on elurikkuse sünonüüm biodiversiteet. Bio- viitab loodusele, diversiteet tähendab mitmekesisust. Selgelt ja lihtsalt peetakse elurikkuse all silmas aga peamiselt looduslikult mitmekesist ja tervet bioloogilist süsteemi. See kätkeb endas mitmekesisust nii geneetilisel, liigilisel kui ka ökosüsteemide tasandil.

Elurikkas keskkonnas, olgu maal või vees, on palju erinevaid liike ja ökosüsteeme, mis tagavad ökosüsteemi teenused, mis panustavad omakorda inimeste heaollu. Elurikkus on oluline nii looduslikes kui ka inimeste majandatud keskkondades, näiteks põllumajanduses.

Elurikkus ei ole maakeral ühtlaselt jaotunud. Elurikkamad piirkonnad asuvad troopikas, troopilistes metsades, mida on praeguseks Maa pindalast vähem kui kümme protsenti.

Kuidas mõõta rikkust?

Mõistagi peaks rikkus olema kuidagi mõõdetav, seda nii bioloogias kui ka poliitikas. Kuidas seda tulevane erakond mõõtma hakkab, me veel ei tea. Kuid bioloogias mõõdetakse elurikkust näiteks liikide puhul nii, et loetakse kokku kõik liigid teatud kindlal alal, näiteks kümne ruutsentimeetrisel maalapil.

Selle mõõdupuu järgi on üks elurikkamaid kohti meil siinsamas Eestis: Laelatu puisniit. Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. Seal on mõõdetud kuni 76 liiki ruutmeetri kohta ning selle näitajaga on Laelatu puisniit maailmas 2. kohal Argentina madala rohuga kuivade mägikarjamaade järel (seal on ühelt ruutmeetrilt loendatud 89 taimeliiki).

Laelatu puisniit. Autor: Olev Mihkelmaa/Wikimedia Commons

Elurikas poliitika

Erakonna nimes võiks elurikkus seega tähendada võimalikult paljude ideede, inimeste ja ettevõtmiste kogumikku. Biosemiootik Kalevi Kull on aga oma elurikkuse mõistet käsitlevas artiklis toonud välja, et heterogeensus ehk erinevus ja ebaühtlus saab elurikkuseks, kui on keegi, kes vahet teeb.

Teistpidi tähendab see, et tegu võiks olla erakonnaga, mis väldib üldistuste tegemist ning püüab eristada võimalikult paljusid erinevaid rühmi ühiskonnas. Küsimus edaspidiseks on ilmselt see, kas erakond suudab tagada ka kõigi nende rühmade geneetilise, bioloogilise ja ökosüsteemilise (või siis ideede, inimeste ja tegevuste) mitmekesisuse jätkuvuse pikaajaliselt.

Tumeda elurikkuse erakond?

Tartu Ülikooli ökoloogid hakkasid kümmekonna aasta eest rääkima ka tumedast elurikkusest, pannes kokku suisa sellekohase teooria. See tähistab neid liike looduskoosluses, mis sobiksid hästi sellesse kooslusesse, kuid mis seal mingil põhjusel ei esine.

Üks tumeda elurikkuse teooria arendajaid, Tartu Ülikooli ökoloog Meelis Pärtel on ERR Novaatorile antud intervjuus toonud näite. Salumetsas kasvavad tavaliselt sinililled. "Kui sinililled on sealt mingil põhjusel puudu, siis on see märk, et metsaga on midagi lahti. Just need puuduolevad sinililled liigituvad tumeda elurikkuse alla – nad võiks seal olemas olla, kuid mingil põhjusel neid pole." Tumeda elurikkuse liigid võisid selles ökosüsteemis olla kunagi olemas ja sobivate tingimuste tekkel võivad nad taas sinna tagasi tulla.

Veel paarkümmend aastat tagasi olid Eestis omapärase liigikooslusega looniidud, kui nende majandamine lõpetati, hakkasid niidud kinni kasvama ning loodude taimed on kadumas.

Poliitikutele võiks see ehk anda mõtteainet: kes on need tumeda elurikkuse liigid, rühmad ja kooslused, kes mingil põhjusel ei ole ühiskonnas nähtavad ja kuuldavad?

Elurikkusega tutvumiseks soovitab ERR Novaator külastada eElurikkuse portaali, mille aadressi elurikkus.ee paraku uus erakond kasutusele võtta ei saa.