Poliitiline ebastabiilsus ja haldussuutmatus ohustavad elurikkust ({{commentsTotal}})

Linnuriigi ja inimeste riigi elu on tihedamalt seotud kui me arvata oskame. Ulatuslik ja pikaajaline rahvusvaheline uuring on tuvastanud, et riigi keskvalitsuse haldussuutilikkus on kõige tugevam tegur paljudest vaadeldutest, mis mõjutab riigi territooriumil elurikkuse käekäiku.

Teadlased uurisid lähemalt just veelinnuliikide olukorda, kuid julgevad teha sellest üldistusi kogu eluslooduse olukorra kohta, sest veelindude asualad on ühed mitmekesisemad, kuid samas ühed ohustatumad ökoloogilised kooslused.

Ajakirjas Nature kirjeldatud uuring algas peale juba aastal 1990. Suur rahvusvaheline teadlaste ja looduskaitseekspertide rühm Inglismaal asuva Cambridge'i Ülikooli teadlaste juhtimisel analüüsis 461 veelinnuliiki hõlmanud ja 26 tuhandes maailma paigas tehtud loenduste andmeid. Selle suure andmehulga põhjal modelleerisid teadlased liikide käekäiku maailma maades ja piirkondades.

Neid tulemusi kõrvutati aga ülemaailmse haldusvõimekuse uuringute Worldwide Governance Indicators tulemustega, mis kajastavad väga paljusid näitajaid alates vägivalla tasemest, õigusriigi seisundist ja korruptsioonist kuni sisemajanduse kogutoodanguni.

Selgus, et veelindude olukord halveneb kõige kiiremini just neis maailma piirkondades, kus haldussuutlikkus on keskmisest ebatõhusam, nagu Kesk- ja Lääne-Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Sahara-taguses Aafrikas. Kõige paremini on veelindude tiib uuringu järgi käinud aga Euroopas, ehkki siingi on mõnegi olulise liigi arvukus üsna sügavale sukeldunud.

Uuringu juhi, Cambridge'i Ülikooli zooloogi Tatsuya Amano sõnul on tulemus väga huvitav, sest kunagi varem ei ole just riigi haldussuutlikkust ja ühiskondlik-poliitilist stabiilsust tuvastatud kõige tähtsamate elurikkust mõjutavate teguritena. Küllap on põhjus suuresti selles, et ka kõige paremini mõeldud looduskaitsemeetmetest võib olla väga vähe kasu, kui riigivõim ei suuda neid korralikult kehtestada.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: