Tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia laureaat Kalevi Kull on aastakümneid uurinud biosemiootikat. See on teadusharu, mis vaatleb, kuidas kõik elusolendid keskkonnaga suhtlevad. Vikerraadio saates "Ökoskoop" tõdes Kull, et kuigi teadlikkus loodusprobleemidest on ajas suurenenud, ei ole inimeste käitumine sellele järele jõudnud.

Mai lõpus tähistatakse rahvusvahelist elurikkuse päeva ja Euroopa looduskaitsealade päeva. Need tuletavad Kulli sõnul meelde, et loodus ei ole midagi kõrvalist, vaid kooselu alus. Kulli sõnul on igal olendil oma maailm: oma meeled, taju ja suhtlemisviisid. "Näiteks kui tihasepojad on laiali, siis vanemad leiavad nad üles nende häälitsuste järgi. Sipelgad aga leiavad pesa lõhnade kaudu. Ka rakud suhtlevad omavahel. Kui see kommunikatsioon katkeb, võib tekkida kasvaja," selgitas ta.

Kull nentis, et viimaste aastakümnete jooksul on inimesed loodusest võõrandunud. "Huvi ja oskus märgata teisi liike ning eristada pärismaiseid kooslusi, on jäänud väheseks," ütles ta. Tema sõnul on loodushoiu aluseks loodusharidus, mis aitab märgata, õppida ja lõpuks armastada.

"Kui seda tunnet looduse vastu pole, siis inimene on mõnes mõttes harimata. Ühtegi liiki ei saa nimetada läbinisti kurjaks või kahjulikuks – selline vaade on inimeste enda vildakus. Iga liik täidab oma rolli. Ja kui me ei suuda enam koos elada isegi nendega, kes meid natuke torgivad, siis kaotame peagi kogu oma loodusrikkuse," sõnas ta.

Tema sõnul levib ka valikulist loodusarmastust. "Kui lind on nunnu, siis on hästi, aga kui ta häälitseb, tahaks teda eemale peletada," lausus Kull.

Vaatamata süvenenud keskkonnaprobleemidele ei tasu Kulli sõnul lootust kaotada. "Tuleb mõelda juurpõhjustele. Näiteks halvad harjumused, nagu see, et laseme mootoritel teha liigutusi, mida võiksime teha oma kätega," sõnas ta. Tema sõnul on võimalik asju teha aeglasemalt, tähelepanelikumalt ja õpetada seda ka lastele.

Looduse seisukohast mängib olulist rolli ka linnastumine. Kulli selgitas, et inimesi on lihtsalt liiga palju, et nad saaksid kõik hajutatult elada. Samas on linnas võimalik samuti loodusega koos elada. "Miks ei võiks ööbik laulda kesklinna pargis? Linnadeski saab kujundada harjumusi ja keskkondi, kus teised liigid saavad eksisteerida," rääkis ta.