Levinud taimeliigid vähendavad põlluservas umbrohtude hulka
Kas olete kunagi põllu ääres jalutades mõelnud, mis teeb ühest põlluservast elurikka ja putukatele kasuliku paiga, samas kui mõni teine on igav rohuriba? Võib tunduda, et mida rohkem on põllul erinevaid taimeliike, seda parem. Selgub aga, et võti peitub hoopis mujal.
Värske uuring, mida juhtis Tartu Ülikooli teadlane Jaan Liira, näitab, et põlluservade olukorra ja kasulikkuse hindamisel on palju olulisem pöörata tähelepanu levinumatele ning rohkearvulistele taimeliikidele, mitte niivõrd haruldustele. Just need tavalised liigid on peamised, mis pakuvad loodusele väärtuslikku, näiteks toitu tolmeldajatele.
Liira analüüsis koos kolleegidega Eesti maaelu teadmuskeskusest ja Oldenburgi Ülikoolist 12 aasta jooksul kogutud andmeid 165 põlluservalt Ida- ja Lõuna-Eestis. Töörühma eesmärk oli hinnata, kas keskkonnakaitsemeetmena rajatud ribad turgutavad tõesti põllumajandusmaastike elurikkust.
Uuring näitas, et kõiki taimeliike üheskoos vaadeldes paistsid muutused põlluservade elustikus väikesed ja pigem juhuslikud. Niipea, kui teadlased keskendusid aga ainult kõige levinumatele ja arvukamatele liikidele, oli näha selgeid positiivseid suundumusi.
Kõige ilmekamana vähenes potentsiaalsete umbrohtude osakaal ja asemele tulid kõrgemakasvulised, leherikkad taimed. Need pakuvad elupaika putukatele ja teistele pisiolenditele. Lisaks, kui algusaastatel oli põlluservades rohkem üheaastasi taimi, siis aja jooksul võtsid võimust püsikud. Samuti suurenes seemnete keskmine kaal, mis tähendab rikkalikumat toidulauda seemnetoidulistele lindudele ja putukatele.
Teadlased nendivad, et haruldased ja väikesearvulised liigid tekitavad andmestikku palju nii-öelda müra. Nad võivad ühel aastal juhuslikult ilmuda ja järgmisel taas kaduda. See varjutab stabiilsemate ja ökosüsteemi toimimise seisukohast olulisemate liikide seisundi paranemist. Arvukamad liigid, näiteks võilill, põldohakas, raudrohi või harilik hiirehernes, pakuvad tolmeldajatele lõppkokkuvõttes rohkem toitu.
Uuring annab olulise sõnumi ka poliitikakujundajatele: looduse seisundi hindamisel ei ole alati kõige mõistlikum jahtida haruldusi. Mõnikord annab hoopis tavalisemate, kuid see-eest koosluses suuremat rolli mängivate liikide jälgimine palju selgema ja tõesema pildi.
Oma tulemused avaldasid teadlased ajakirjas Applied Vegetation Science.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar, Jaan-Juhan Oidermaa




















